neljapäev, 18. detsember 2008
esmaspäev, 1. detsember 2008
Laske sandid tuppa…
Aasta hakkab lõppema- tegemist aasta kõige pimedama ning hingede kodus käimise ajaga. Ammusest ajast on teada, et novembris liiguvad ringi mardid ning kadrid. Kes nad siis ikkagi on ja miks nad ringi käivad?
Mardid käivad ringi mardilaupäeval 9.novembril ning kadrid kadripäeval 25.novembril.
Kuna on hingedeaeg, siis arvatakse, et mardid ja kadrid on koju käimas esivanemate hinged. Välitööd peaksid selleks ajaks juba lõppenud olema, porgand-peet üles võetud, otsas ka grillihooaeg. Paras aeg kõige pimedamal ajal koos midagi lõbusat ette võtta. ning mõned maskid meisterda ja laulud selgeks õppida.
Nii martidel kui kadridel on üsna kindel tegevuste järjekord ning kokku võiks laulda suisa seitse kuni üheksa laulu: sissepalumise, teretus, tulesüütamise, uurimise-mõistatuselaul, mangumise, tantsu, tänu ja teeleminekulaul. Mardil ja kadril on kaasas ka elus tuli millest jätavad osakese igasse perre, kus nad käivad. Sellele on üsna loogiline seletus– et aasta kõige pimedamal ajal valgust rohkem oleks. Ning see tuli, mis hingedeajal süüdatakse kogub jõudu jaanipäevani välja, mis siis suurteks lõketeks põlema pannakse.
Mardid soovivad järgmiseks aastaks viljaõnne. See soov on ju ka täna vajalik, sest sellest sõltub maapiirkonna paljude inimeste jõukus ja toidulaud. Ning hääd soovida pole kunagi liiast– pigem oleme positiivse väljaütlemisega liiga kitsid.
Martidele ei peaks andma raha. Hambaraha antakse kadrile, kel „titt“ ühes. Martidele antakse ikka toidukraami, millega hää pärast pidutseda. Kui raha saamisest ja andmisest ei saa üle ega ümber, siis ei tohiks see valdavaks saada.
Käisime meiegi naiste ja lastega santimas. Selleks saime eelnevalt kokku ning rääkisime ja tutvusime kombestikuga. Me ei, pea tegema kõike nii nagu sajand ja rohkem tagasi, kuid mingeid põhimõtteid võiks ehk teada need, kes sandivad ja need, kes sante vastu võtavad. Inimeste seas on tekkinud võõristus ja sante ei taheta tuppa lubada. Laske ikka sandid sisse– üldjuhul on lapsed enda kostümeerimise ning laulude-mõistatuste õppimisega vaeva näinud. Andide saamine on loomulikult tähtis, kuid vaevalt põhjuseks maiustustepuudus– käiakse ikka lõbutsemas, koos tegutsemine ja ettevalmistamine on äärmiselt oluline. Peaks just innustama lapsi– see on koht, kus nad peavad mõtlema, vaeva nägema ning ennast väljendama. Nad on nõus loobuma selleks õhtuks arvutist ja telerist…
Meele teeb rõõmsaks ja südame soojaks perede loovus, kus meiegi käisime. Kõige põnevam oligi andide üle vaatamine ja jagamine. Anti juustu, kaerahelbeid, koduveini, hoidiseid, koduseid õunu ja ohtralt komme. Mardiisale anti ka paar kootud käpikuid. Enamuse andidest maitsesime ühiselt ära ja laud sai kraamist täis. Kuna isetehtu ja valmistatu läheb iga päevaga rohkem hinda, siis need annid, mis keldrist toodud on tegelikult kõige väärtuslikumad. Lastele on ikka maiustused olulised ja kindlasti ka raha, kuid siin saame meie, lapsevanemad selgitada, mis on tähtsam
Rahul, õhinal ja rõõmsad olid ka kõik täiskasvanud, kes said ühe toreda ettevõtmise ja kogemuse võrra rikkamaks.
Head santimist ja teisi toredaid-ühiseid ettevõtmisi.
Merle Tombak
teisipäev, 11. november 2008
Tere kõigile vahvatele naistele.
Tahan veelkord meile kõigile tänud öelda. Loodan, et oli vahva ettevõtmine.
Minu lapsed jäid väga rahule. Siit ongi näha, et peame lastega koos asju
tegema - nad on väikestest asjadest juba nii õnnelikud.
Ilma teieta oleks ilmselt santimata jäänud...
Ilusat hingedeaega kõigile.
Merle
neljapäev, 23. oktoober 2008
Valmistume ette santimiseks mardilaupäeval 9.novembr
Teen siinkohal mitmeid ettepanekuid:
1. Kristina- kas Sa võtaksid mardimaski meisterdamise enda peale? Anna
teada, milliseid vahendeid -materjale võiks kaasa võtta.
2. Aire, võta üks sõber ja otsige palun üks ports mõistatusi.
3. Maria, kas teie juures saab videot vaadata. Mul on oma kooliajast üks
vahva "näidismardipäev" olemas.
4. Kui kellegil on kodus õunu, siis mõned võiks santimisele kaasa võtta.
5. Äkki kuulutaks mardipulma avalikult välja? Nagunii on sel õhtul teisi
santijaid ka. Organiseeriks pillimehe jne...
Mis te sellest mõttest arvate?
Jään siis arvamusi ja tagasisidet ootama!
Merle
kolmapäev, 15. oktoober 2008
reede, 10. oktoober 2008
Tere kõigile
Viimasel kokkusaamisel panime paika (ka teie eest, kes te kohale ei saanud
tulla :), et järgmine teema on mardipäev ning kokku saame TEISIPÄEVAL
4.NOVEMBRIL Nõiariigis.
Valmistume ette santimiseks mardilaupäeval 9.novembril.
Teen siinkohal mitmeid ettepanekuid:
1. Kristina- kas Sa võtaksid mardimaski meisterdamise enda peale? Anna
teada, milliseid vahendeid -materjale võiks kaasa võtta.
2. Aire, võta üks sõber ja otsige palun üks ports mõistatusi.
3. Maria, kas teie juures saab videot vaadata. Mul on oma kooliajast üks
vahva "näidismardipäev" olemas.
4. Kui kellegil on kodus õunu, siis mõned võiks santimisele kaasa võtta.
5. Äkki kuulutaks mardipulma avalikult välja? Nagunii on sel õhtul teisi
santijaid ka. Organiseeriks pillimehe jne...
Mis te sellest mõttest arvate?
Jään siis arvamusi ja tagasisidet ootama!
Merle
Esialgu sai
kolmapäev, 1. oktoober 2008
Tere, kallid naised!Alustame naisteklubi sügishooaega keha ja vaimu harimisega. Ootame teid 7. oktoobril kl.19 ühisele saunaõhtule Sulbis Tuti talus. Külla tuleb Anu Silm, kes õpetab meile enesetervendamist ja -aitamist. Saunas räägime saunakommetest ja katsetame sauna sobivaid iluprotseduure.Kogunemiskohaks pakuks Uue-Antsla kell 18.30, kust koos edasi liikuda. Vajadusel lisainfo Tiinalt tel. 5169511.Mõelge siis erinevatele uskumustele ja kommetele, mis teile saunaga seonduvad, mida teile on õpetanud vanemad põlvkonnad ning mida ise järgite.Andke ka teada osalemisest!Palun edastage info ka neile, kellel siin listis meiliaadress puudub.Senikskaunist sügist kõigile!Liana
teisipäev, 16. september 2008
Oktoobris kohtume taas
Ootame ka uusi ideid ja mõtteid ,et panna need siis spaberile ja siia üles riputada .
Kui on kellelgi pilte eelmise aasta kokkusaamistest siis ootan neid, et saaks vaatamiseks ja meenutamaks m
Käivad sahinad,et oktoobris kotume esimesel teisipäeval saunas .Täpsem info meilidele.
Sügist sahistades,
Maria
laupäev, 12. juuli 2008
esmaspäev, 30. juuni 2008
Kanuutama
Koguneme 8.juuli kell 19.00 Nõiariiki, et sõita kanuu, süsta või paadiga Uhtjärvel.
kolmapäev, 28. mai 2008
Perepäev
Kell 11.00 Urvaste kirikus “Mitte-Riinimanda” noortekoori kontsert-jumalateenistus.
Kell 12.30 Tegevused pargis ja kirikus.
Õpime tundma orelit (vaatame orelisse), vaatame pildipiiblit, patuut, õpime vanu eesti tantse, kuulame pillimängu, spordivõistlused.
Toitlustamine (Nõiariigi nõgesesupp).
Magusaks võib iga pere küpsetada pannkooke, mida hea kaasa võtta.
TULGE OSALEMA KOOS PERE JA SÕPRADEGA!
teisipäev, 15. aprill 2008
Kommide valmistamine 8.jaanuar
8. jaanuari õhtu. Kella seitsmest puuduvad loetud minutid. Nõiariigi Suures saalis istub pikas lauarivis tosinkond nooremapoolset naist. Perenaine Maria Vahtel ja ürituse kaasorganiseerija Liina Tell tervitavad lahkel naeratusel uusi saabujaid. Ja saabujaid muudkui tuleb, kes ees-, kes tagauksest, kes üksi, kes kambakesi. Saabutakse Uue-Antslast, Kuldrest, Vaabinast, Antslast, Kassilt ja Koigult. Peagi on teinegi pikk lauarivi rahvasttäis – kokku 22 hinge – ja õhtu võib alata. Õhtu teema ja mõte peituvad lauses: „Valmistame magusaid šokolaadikomme ja mõtleme põnevaid tegemisi terveks uueks aastaks”.
Tervituse otsa otsustataksegi, et kuna kompvekkide meisterdamine võtab koos hanguda laskmisega aega, siis võikski kohe asja kallale asuda. Moodustuvad spontaansed kolme kuni nelja liikmelised grupid, iga grupp saab näppu oma maiuseretsepti. Nõiariigi peakokk Anti Värton jagab asjalikke näpunäiteid ja abistab, kus vaja. Suur saal ja köök täituvad uudishimuliku ja lõbusa jutuvadaga, naised ju omakeskis. Pealegi on see hea märk positiivsest algusest – rahvas tunneb end koduselt ja üksteisega suheldakse. Kui kommid külmas ja kook ahjus, kogunetakse taas suure laua taha. Ringikäivale paberilehele kantakse oma nimi, kontaktandmed ja hobid. Igaüks tutvustab end paari sõnaga: kes ta on, kus ta elab ja millega tegeleb või mida veel teha tahaks. Taaskohtumiste kuupäevaks lepitakse kokku iga kuu esimene teisipäev. Ühiselt proovitakse ajurünnakut ka järgmiste ettevõtmiste osas. Sünnivad ideed küünla- ja kevadkuuks.
Mitte ainult naistele Perega Kassi külas elav Merle Tombak, kes juhatab Sangaste kultuurimaja tööd, on julgelt nõus võtma enda ja oma abiliste kanda 5. veebruari vastlapäeva ürituse. Rahvuslikust traditsioonist kantud vastlakombestikku lubab Merle ilmtingimata tõelist hernesuppi ja luust valmistatud vurre. Samuti tuleb Merlelt mõte korrata juba möödunud kevadist üritust – minna üheskoos tervitama Paastumaarjapäeva päikesetõusu. Märtsi alguses lubasin tutvustada ekstaatilist viie-rütmi-tantsu, mis on suurepärane võimalus loominguliseks eneseväljenduseks – sätitud liikumist ja valesid samme ei ole, igaüks saab luua oma tantsu. Oli ideid ka muude tantsude, aeroobika, jooga, kosmeetika ja näitlemisegi osas, aga need mõtted vajavad veel seedimist ja paika loksumist. Kuidas kokkusaanud kamp end nimetama hakkab ja kui palju ja missuguses vanuselises või soolises koosseisus meid olema saab, näitab aeg. Ja kuigi esimesed mõtted on olnud kommilised ja tantsulised (mis meie kultuuriruumis seostuvad väärarusaamana pigem vaid naistega), ei ole eesmärgiks teha nendest kooskäimistest puhtalt naisteüritusi. (Ainult naiste päralt on plaanitud vaid Paastumaarjapäev kui traditsiooniline naistepüha). Oodatud on kõik kohaliku kandi tegusad inimesed, kel vajadus ja valmisolek oma argipäeva mitmekesistada.
Kui kätte on jõudnud õhtu kolmas osa, see kõige magusam, laseb Anti ringile martsipanist, šokolaadist, pähklitest ja küpsistest lõhnavad trühvlid ja koogi. Kõik isetehtud!
Kell on üksteist läbi, kui viimased jutuajamised saavad selleks õhtuks kokku tõmmatud. Õues on hakanud lund sadama. Võru-Viljandi maanteel keerutab pinnatuisk erinevaid mustreid, looduse täiuslik vaatemäng. Just nagu saab panna ka erinevaid nägemusi üksteisega haakuma ja teineteist täiendama, et valmiks midagi, mis maailma piisakese paremaks muudaks. Ja sildu ehitaks, nii kohalike inimeste kui külade vahele.
Aitäh Liinale ja Mariale eestvedamise eest, aitäh Nõiariigi pererahva toetusele, aitäh kõigile, kes kokku tulid.
Uute kohtumiste, avastuste ja leidmisteni.
URSULA ZIMMERMANN
laupäev, 12. aprill 2008
6.mai matkamas Uhtjärvel ja selle ümbruses
Matk algab Urvaste kiriku juurest ja lõpeb Nõiariigis.
Kiriku eest liigume edasi pastoraadi juurde, sealt läbi surnuaia kabelisse. Uhtjärve ääres on väike piknik.
Seal ootavad kanuud,süstad ja 2paati , oma eelistusest anna palun teada meilitsi 29.04
Kes soovib tulla vaid matkale kirikust laululavani anna ka endast teada
Mööda Uhtjärve sõites käime ohvrikivi ja-allika juures ning vanal linnusel
Matk lõpeb orienteeruvalt 22.00
Palume tulla 3-4 autoga.
Kiriku juurest toome autod nõiariiki, autojuhid tagasi matkale
Riietu vastavalt ilmale
Ootame registreerimist 29.aprillini ,et arvestada veesõidukite arvu ja toitlustusega
Kohtumiseni veel!
Liina,Jarnila ja Maria
info tel. 53332253 Maria
reede, 11. aprill 2008
TUME SOKOLAADIKOOK
250g tumetat sokolaadi
250g suhkrut
200g võid
200ml 10%-list rõõska koort
4 muna
1spl vanillisuhkrut
1tl küpsetuspulbrit
1/2tl soola
Vooderda laht käiv koogivorm küpsetuspaberiga nii et servad saakisid kaetud.
Sulata või ja sokolaad, lisa ühekaupa munad, samal ajal tainast pidevalt vahustades. Sega juurde suhkur ja rõõsk koor. Sega vanillisuhkur, jahu, sool, küpsetuspulber ning sõelu muna-sokolaadi segusse. Vala tainas vormi.
Küpseta 170-200*C juures 50-60 minutit.
KÜPSISE-SOKOLAADIKOMMID
200g valet sokolaadi
100g küpsise puru
100g hakitud metsapähkleid
Vana-Tallinn crame liköör (maitse järgi)
200g mõrusokolaadi
MARTSIPANI PRALINEE
200g martsipani toormassi
250g rõõsk koort
400g valget meesokolaadi
Koor ja martsipan kuumutada 80* kuni tekib ühtlane mass. Lisada meesokolaadi nööbid ning lasta jahtuda külmikus 24h.
(segu valmistatud) J
Vormi kuulid, aseta küpsetuspaberile ja tõsta külmikusse hanguma. Seejärel kasta sulatatud maasika-sokolaadi, kaunista kookushelvestega. Aseta hanguma küpsetuspaberil külmikusse.
UHTI MAIUS
300g mandlilaaste
100g pähklilaaste
200g küpsisepuru
100g tuhksuhkrut
1spl cointreau likööri
100g valget sokolaadi
50g rõõsk koort
Rösti mandli-ja pähklilaastud ning purusta. Sega juurde küpsisepuru, tuhksuhkur ja liköör. Vajadusel lisa juurde likööri. Kuumuta valge sokolaad ja rõõsk koor. Sega massi hulka ettevaatlikult(mitte kõike korraga), et tekkiks mass, mida saab voolida kuuliks. Kasta kuulid tumeda sokolaadi sisse. Ja aseta küpsetuspaberile hanguma. Soovi kohaselt kaunista valge sokolaadiga.
PÄHKILMAIUS
100g mandlilaaste
100g kreeka pähkleid
100g pistaatsiapähkleid
100g pähkilpastat
200g valget sokolaadi
Sulata sokolaad ja jahuta. Sega kokku pähklipastaga. Rösti hakkitud pähklid ning sega kokku sokolaadi seguga. Tõsta küpsetuspaberile paraja suurusega kuhjad ning lase hanguda külmikus. Kaunista kakao või tuhksuhkruga.
NB! Pähkleid rösti pannil pidevalt segades, jälgi pähklite värvi, et need liiga tumedaks ei läheks.
JÕHVIKASÜDAMEGA MARTISPANITRÜHVLID
100g kuivtatud jõhvikaid
250g martsipani
200g piimasokolaadi
100g valget sokolaadi
Vormi jõhvika ümber martsipani kuulike ja vormi ümmarkuseks. Sulata piimasokolaad ja kasta martispanipallid ükshaaval sokolaadi sisse. Aseta trühvlid küpsetuspaberile hanguma. Kaunita riivitud või sulatatud valge sokolaadiga.
Trühvlid
AMARETTO-PRALINEED
150g rõõsk koort
200g suhkrut
50g amarettot(liköör)
200g glükoossiirupit
300g võid
400g tume sokolaadi
350g piimasokolaadi
800g martsipani toormassi
Koor, suhkur ja glükoossiirup kuumudada 80’ juurde. Lisada või ja tume sokolaad ning sulatada. Lisada amaretto.
Martsipani toormass rullida 5 ml paksuseks, asetada küpsetuspaberiga voodertatud plaadile. Kergelt vahtu hõõrutud trühvlimass peale hõõruda, siluda ja jahutada külmikus 24h.
Lõikada soovikohaselt tükkideks, katta tumeda sokolaadiga, kaunistada soovi kohaselt. J
Paastumaarjapäev
Paastumaarjapäeva eelne mõtisklus!
Sangaste valla naisperel on järjest rohkem võimalusi ennast teostada ja aktiivselt vaba aega veeta. Suure hoo ja mõnuga käivad naised rahva- ja kantritantsu ringis ja märtsi kuust on käivitunud veel kaks uut tantsuringi (kõhutants ja latiinoaeroobika) ning lähitulevikus on võimalus koos käima hakata käsitöö huvilistel.
Tore, et saab tegeleda uute ja huvitavate asjadega, kuid väga oluline meeles pidada ja meelde tuletada neid tegemisi ja tähtpäevi, mis on olnud meie esiemadele eluliselt olulised ja mis tänaseks päevaks pea täielikult unustuse hõlma vajunud.
Üks ja vaat, et kõige tähtsam naiste püha on olnud 25. märtsil paastumaarjapäev ehk maaema püha. Paljud teavad, et sel päeval süüakse ülapannikooke ja juuakse maarjapuna, kuid miks seda tehti ja mis selle päeva juurde veel kuulus, teavad veel ilmselt vanema põlvkonna naised. Loomulikult ei saa ega pea võtma kõike rituaale üheselt, sest tänapäeva naistel on lubatud igal ajal baare, kohvikuid külastada, kuid kunagi ammu oli selleks päevaks just paastumaarjapäev…
Paastumaarjapäev kui iidne maaema ja naistepüha algab hommikul päikese tervitamisega. Kui naised ehivad ennast sel päeval heledate riietega, siis puudele riputatakse värvilisi paelu, et looduski pidulikuma väljanägemise saaks.
Päikesetõusu hetke tunnistades on hea mõtiskleda igaviku ja taassünni mõtteid – kust me oleme tulnud ja kuhu jõuda tahame. On hea võimalus järgnevaks aastaks päikeselt tervist ja jõudu ammutada ja kasvõi sellest rõõmu tunda, et oled nii vara hommikul üles ärganud ja välja tulnud.
Puudele värvilisi linte sidudes saad endale meelde tuletada, et loodus on meie elu ühisosa ja peaks jääma ka edaspidi nii.
Pannkookide ja punase joogi juurde kuulub ikka naiste juttude rääkimine – põnev on kuulata jutte lapsepõlvest, esiemadest ja üleüldse naiseks olemisest. Ega jutu vestmine ei olegi nii kerge ülesanne – sest arvuti ja teleri ees oleme meie pidevalt kuulaja rollis – vähemaks jääb võimalusi enese väljenduseks.
Ja enne koduste toimetuste juurde asumist koos veel mõni vana laul laulda ja tants tantsida – ja ma luban, see päev on saanud rõõmsama ja sügavama värvi.
Kui mõni uudishimulik mees julgeb paastumaarjapäeval naiste seltskonda trügida, siis võtku kindlasti pudel punase joogiga kaasa, muidu läheb täbarasti…
Ilusat lähenevat paastumaarjapäeva kogu naissoole!
Merle Tombak
kultuurispetsialist