Tere kõigile!
Ootame kõiki Krehvineid jõulupeole 18.detsember kell 20.00
Koht: Uue-Antsla Rahvamaja
Riietus: v.t pilti
Kaunist jõulukuud!
Liina ja Maria
laupäev, 12. detsember 2009
esmaspäev, 19. oktoober 2009
Kutse!
Tere,
Tuletan meelde, et kohtume juba täna kell 19.00 nõiariigis
Kaasa mõtted kingituseks ja ka materjale et saaksime teha proove ja leiame parimad mõtted et siis tellida ka vastavad materjalid
Loodan et ingleid saab meil olema palju!
Tervitades Maria
Tuletan meelde, et kohtume juba täna kell 19.00 nõiariigis
Kaasa mõtted kingituseks ja ka materjale et saaksime teha proove ja leiame parimad mõtted et siis tellida ka vastavad materjalid
Loodan et ingleid saab meil olema palju!
Tervitades Maria
neljapäev, 8. oktoober 2009
Vallarahvas armastab hoidistamist
Vallarahvas armastab hoidistamist
Uue-Antsla rahvamajas oli möödunud pühapäeval Kogupere Mihklipäev ehk hoidistepäev, kus sai maitsta ja hinnata 57 erinevat keedist.
Soolaseid hoidiseid olid vallaelanikud toonud isegi veidi rohkem kui magusaid, eksootilisemast kraamist oli maitsmiseks väljas kolm sorti kohalikke viinamarju Urve Kaska ja Kalju Lusbo aiast. Proovida sai ka vanaemade tehtud marjanapse.
Et külastajad hindasid ka hoidiste välimust, olid paljude purkide peal uhked heegeldatud linikud. Vanaemade napsidel oli lausa mütsike peas ning etikett oli kopeeritud vanast kalendrist. Auhinnalistele kohtadele hääletas rahvas Veronika Kaseväli „Maiasmoka kurgid“, Tiiu Jõgiste pohla-pirnimoosi ja Evi Konnula marineeritud köögiviljad. Samuti said preemia Uhtjärve Krehvinid jõvikaviina ja suhkrus veeretatud jõhvikate eest.
Toodud oli ka vingema väljanägemisega köögivilju. Kurelauk Viivi oli kevadel Tsooru laadalt ostnud seitse kaalikataime ja peaaegu kõik olid kasvanud sama suureks kui siin näha olnud, üle 4,5 kg kaalunud juurikas. Ära märgiti veel Veronika Kaseväli põneva kujuga kurk ja kõrvits, Riinika Kübara 616 grammi kaalunud õun ja Silvi Paluoja päevalill.
Pärast hindamist oli hoidisteoksjon. Kui auhinnad hoidiste eest tulid valdavalt Urvaste kanti, siis oksjonil olid kõvemad pakkujad raudselt korraldajakülad. Viiekroonise alghinnaga hoidiste hinnaks kujunes keskmiselt 40-50 krooni, „Vanaema põsepuna“ läks aga maksma kaugelt üle saja krooni. 200 krooni eest sai kätte krehvinite Ess-soost korjatud kuremarjad hundijalavee ja uhke klaasmõõga sees.
Tarkust sai ilma rahata juurde Tiiu Jõgiste kokkupandud ravimtaimenäituselt, kus olid väljas kõik tervistava väega taimed, mis ta alates augustikuust metsast, niidult, enda ja naabrite aiast leidis. Õppida sai ka hapukapsa tegemist ja paberkorvi voltimist. Meisterdati veel kastanimunadest loomakesi, vahtralehtedest lilli ja maaliti vineeritükkidele pilte. Kõhutäiteks oli Nõiariigis keedetud supp.
Enne lahkumist said soovijad veel rohevahetuspunktist kaasa võtta meelepärase lilletaime. Vahetuseks seda just nimetada ei saa, aga küllap on seekordsetel saajatel juba tuleval aastal midagi vastu anda.
Hoidistepäev näitas taas, kui oluline on külade aktiivne seltsitegevus. Nõiariigi peakoka Anti Värtoni ideega ürituse korraldamiseks haakusid MTÜ Uue-Antsla eestvedajad Ellen Varov ja Varje Kukker. Tugevalt olid esindatud ka äsjaloodud MTÜd Uhtjärve Krehvinid ja Kaksküla.
Airi Hallik-Konnula
Pilte saab vaadata
http://fotoalbum.ee/photos/KristiinaKal/59683807
Uue-Antsla rahvamajas oli möödunud pühapäeval Kogupere Mihklipäev ehk hoidistepäev, kus sai maitsta ja hinnata 57 erinevat keedist.
Soolaseid hoidiseid olid vallaelanikud toonud isegi veidi rohkem kui magusaid, eksootilisemast kraamist oli maitsmiseks väljas kolm sorti kohalikke viinamarju Urve Kaska ja Kalju Lusbo aiast. Proovida sai ka vanaemade tehtud marjanapse.
Et külastajad hindasid ka hoidiste välimust, olid paljude purkide peal uhked heegeldatud linikud. Vanaemade napsidel oli lausa mütsike peas ning etikett oli kopeeritud vanast kalendrist. Auhinnalistele kohtadele hääletas rahvas Veronika Kaseväli „Maiasmoka kurgid“, Tiiu Jõgiste pohla-pirnimoosi ja Evi Konnula marineeritud köögiviljad. Samuti said preemia Uhtjärve Krehvinid jõvikaviina ja suhkrus veeretatud jõhvikate eest.
Toodud oli ka vingema väljanägemisega köögivilju. Kurelauk Viivi oli kevadel Tsooru laadalt ostnud seitse kaalikataime ja peaaegu kõik olid kasvanud sama suureks kui siin näha olnud, üle 4,5 kg kaalunud juurikas. Ära märgiti veel Veronika Kaseväli põneva kujuga kurk ja kõrvits, Riinika Kübara 616 grammi kaalunud õun ja Silvi Paluoja päevalill.
Pärast hindamist oli hoidisteoksjon. Kui auhinnad hoidiste eest tulid valdavalt Urvaste kanti, siis oksjonil olid kõvemad pakkujad raudselt korraldajakülad. Viiekroonise alghinnaga hoidiste hinnaks kujunes keskmiselt 40-50 krooni, „Vanaema põsepuna“ läks aga maksma kaugelt üle saja krooni. 200 krooni eest sai kätte krehvinite Ess-soost korjatud kuremarjad hundijalavee ja uhke klaasmõõga sees.
Tarkust sai ilma rahata juurde Tiiu Jõgiste kokkupandud ravimtaimenäituselt, kus olid väljas kõik tervistava väega taimed, mis ta alates augustikuust metsast, niidult, enda ja naabrite aiast leidis. Õppida sai ka hapukapsa tegemist ja paberkorvi voltimist. Meisterdati veel kastanimunadest loomakesi, vahtralehtedest lilli ja maaliti vineeritükkidele pilte. Kõhutäiteks oli Nõiariigis keedetud supp.
Enne lahkumist said soovijad veel rohevahetuspunktist kaasa võtta meelepärase lilletaime. Vahetuseks seda just nimetada ei saa, aga küllap on seekordsetel saajatel juba tuleval aastal midagi vastu anda.
Hoidistepäev näitas taas, kui oluline on külade aktiivne seltsitegevus. Nõiariigi peakoka Anti Värtoni ideega ürituse korraldamiseks haakusid MTÜ Uue-Antsla eestvedajad Ellen Varov ja Varje Kukker. Tugevalt olid esindatud ka äsjaloodud MTÜd Uhtjärve Krehvinid ja Kaksküla.
Airi Hallik-Konnula
Pilte saab vaadata
http://fotoalbum.ee/photos/KristiinaKal/59683807
esmaspäev, 24. august 2009
Heategevuspäev
Heategevuspäev Uue-Antslas:
Palju magusat ja mitusada meetrit sukkpükse
Suvepuhkuse lõpetuseks korraldas vastloodud MTÜ Uhtjärve Krehvinid Uue-Antsla pargis ja rahvamajas heategevuspäeva, et lapsed saaksid veel veidi lustida ja lapsevanemad koolivarustust hankida.
Hakatuseks koguneti rahvamajja, kus esikrehvinid Liina Tell ja Maria Vahtel tänasid suurt hulka toetajaid ja pärast seda sai vaadata Edgar Valteri loomingust inspireeritud näitemängu „Hea on teada“. Selle autor Riina Ermel oli ise laval Puukona, pokunukke liigutasid ja pokuhääli tegid Vaike Põldsepp ja Varje Kukker.
Õues seadsid Kätlin Aidla ja Karmen Kroonmäe samal ajal valmis pluusimaalingute tegemise laua, kus sai joonistada pilte õmblusfirma Serv-in-Tex annetatud riietele või valida kaunistamiseks sobiva pluusi kasutatud rõivaste kuhjadest. Lapsi jagus siia tükiks ajaks. Kõrval seisis teinegi pikk laud peamiselt magusate suupistetega, mis krehvinid selleks puhuks ise küpsetanud olid. Siin oli ka raha kogumise purk, kuhu igaüks vastavalt võimalusele annetusi teha võis. Kindel hind oli ainult loteriipiletil – 2 krooni. Võitudeks olid kasutatud, aga korralikud mänguasjad, mille seast omakorda lemmiku välja valida sai.
Kui paarikümmet korraldustöös osalenud krehvinit nimepidi üles lugeda ei jõuagi, siis alati lõbusas tujus notsu Birgit ja eesel Kristiina Uue-Antsla Noorteklubist tuleb kindlasti ära mainida. Nemad korraldasid lastele võistlusmänge ja jagasid auhindu. Kristiina jõudis peale selle veel hulga pilte klõpsutada. Batuudil hüppamise kõrval osutus üheks laste lemmikmänguks pärja viskamine loodetud auhinna suunas. Imelikul kombel ei jäänud ükski koht pärast täppisviset tühjaks, sest komme, mänguasju, Politseiameti poolt saadetud lastepäraseid CD-sid ja pildivihikuid jätkus kuni päeva lõpuni. Peaauhinnaks olnud lastešampusele aga sai pihta just sel päeval sünnipäeva tähistanud Reyla.
Koolilastele vajalikest esemetest oli jagus annetusena saadud värviraamatuid, hügieenitarbeid, rasvakriite ja muud kõigile soovijatele. Nõiariik üllatas suurte ja värvikirevate sukkpükste virnadega. „Sõbranna küsis ükskord, kas meie lapsel ei oleks sukkpükse vaja,“ rääkis Nõiariigi Maria. „Selgus, et Tallinnas oli üks pood tegevuse lõpetanud ja kui nad said teada, et meil selline heategevuspäev tuleb, saadeti meile tervelt kolm autotäit tasuta sukkpükse.“ Veel mitu inimest olid laialijagamiseks annetanud lasterõivaid ja mänguasju.
Tänavu juulis asutatud MTÜ Uhtjärve Krehvinid on oma nime saanud kunagise mõisaproua hüüdnime järgi, kes olnud lihtrahva seas hinnatud oma helduse poolest. Kõik tänased krehvinid on nooremapoolsed pereemad, kes heategevuspäevaks olid endale saanud ka oma vormi. Heategevuspäeva kavatsevad krehvinid muuta järjepidevaks ettevõtmiseks.
AIRI HALLIK-KONNULA
Palju magusat ja mitusada meetrit sukkpükse
Suvepuhkuse lõpetuseks korraldas vastloodud MTÜ Uhtjärve Krehvinid Uue-Antsla pargis ja rahvamajas heategevuspäeva, et lapsed saaksid veel veidi lustida ja lapsevanemad koolivarustust hankida.
Hakatuseks koguneti rahvamajja, kus esikrehvinid Liina Tell ja Maria Vahtel tänasid suurt hulka toetajaid ja pärast seda sai vaadata Edgar Valteri loomingust inspireeritud näitemängu „Hea on teada“. Selle autor Riina Ermel oli ise laval Puukona, pokunukke liigutasid ja pokuhääli tegid Vaike Põldsepp ja Varje Kukker.
Õues seadsid Kätlin Aidla ja Karmen Kroonmäe samal ajal valmis pluusimaalingute tegemise laua, kus sai joonistada pilte õmblusfirma Serv-in-Tex annetatud riietele või valida kaunistamiseks sobiva pluusi kasutatud rõivaste kuhjadest. Lapsi jagus siia tükiks ajaks. Kõrval seisis teinegi pikk laud peamiselt magusate suupistetega, mis krehvinid selleks puhuks ise küpsetanud olid. Siin oli ka raha kogumise purk, kuhu igaüks vastavalt võimalusele annetusi teha võis. Kindel hind oli ainult loteriipiletil – 2 krooni. Võitudeks olid kasutatud, aga korralikud mänguasjad, mille seast omakorda lemmiku välja valida sai.
Kui paarikümmet korraldustöös osalenud krehvinit nimepidi üles lugeda ei jõuagi, siis alati lõbusas tujus notsu Birgit ja eesel Kristiina Uue-Antsla Noorteklubist tuleb kindlasti ära mainida. Nemad korraldasid lastele võistlusmänge ja jagasid auhindu. Kristiina jõudis peale selle veel hulga pilte klõpsutada. Batuudil hüppamise kõrval osutus üheks laste lemmikmänguks pärja viskamine loodetud auhinna suunas. Imelikul kombel ei jäänud ükski koht pärast täppisviset tühjaks, sest komme, mänguasju, Politseiameti poolt saadetud lastepäraseid CD-sid ja pildivihikuid jätkus kuni päeva lõpuni. Peaauhinnaks olnud lastešampusele aga sai pihta just sel päeval sünnipäeva tähistanud Reyla.
Koolilastele vajalikest esemetest oli jagus annetusena saadud värviraamatuid, hügieenitarbeid, rasvakriite ja muud kõigile soovijatele. Nõiariik üllatas suurte ja värvikirevate sukkpükste virnadega. „Sõbranna küsis ükskord, kas meie lapsel ei oleks sukkpükse vaja,“ rääkis Nõiariigi Maria. „Selgus, et Tallinnas oli üks pood tegevuse lõpetanud ja kui nad said teada, et meil selline heategevuspäev tuleb, saadeti meile tervelt kolm autotäit tasuta sukkpükse.“ Veel mitu inimest olid laialijagamiseks annetanud lasterõivaid ja mänguasju.
Tänavu juulis asutatud MTÜ Uhtjärve Krehvinid on oma nime saanud kunagise mõisaproua hüüdnime järgi, kes olnud lihtrahva seas hinnatud oma helduse poolest. Kõik tänased krehvinid on nooremapoolsed pereemad, kes heategevuspäevaks olid endale saanud ka oma vormi. Heategevuspäeva kavatsevad krehvinid muuta järjepidevaks ettevõtmiseks.
AIRI HALLIK-KONNULA
pühapäev, 23. august 2009
teisipäev, 18. august 2009
Heategevuspäev leidis toetajaid!
Uue-Antsla pargis toimus 23.august Urvaste valla koolieelne heategevuspäev. Heategevuspäeva korraldamisega tegeles ligi 20 „Krehvinit“ (meie kandi naist) MTÜ-st Uhtjärve Krehvinid. Esimene kokkusaamine toimus kuu aja eest, peale seda saadi kokku veel kahel korral. Tehti plaane, jagati ülesandeid ja sorteeriti riideid. Pöördusime mitmete firmade poole, paludes abi maiustuste, pluuside ja –värvide jm. soetamisel. Mitmed kirjad jäid vastuseta, kuid mõned toetajad õnnestus leida.
Täname Teid heategevuspäeva toetamise eest: Urvaste Vallavalitsus, Serv-in-tex, Uhtjärve Ürgoru Nõiariik, Ayre Kütus, FIE Marika Tragel, Aivo Värton, Aare Vein ja Ökokeskus. Suured tänud kõikidele, kes tõid riideid ning mänguasju.
Maiustusi pakkusid meie enda liikmed, küpsetades kooke, suupisteid ja küpsiseid. Ka moosid ja mahlad võeti kodust kaasa. Tänud Teile tublid Krehvinid!
Täname Uue-Antsla Noorteklubi, kes viisid läbi mänge ja võistlusi! Täname Sind Riina Ermel vahva nukunäidendi eest!
Ka väikeste vahenditega on võimalik korraldada tore päev! Soovime ka edaspidi jätkata heategudega ja loodame leida palju uusi toetajaid.
Heategevuspäevast kirjutame pikemalt järgmises valla lehes.
Liina ja Maria
teisipäev, 21. juuli 2009
Nimelugu
Kuna Karl von Loewensternil polnud poega, pärandas ta Vana- ja Uue-Antsla mõisa oma tütrele Katarina Elisabet Nataliele, keda üldiselt tuntakse "krehvini" nime all. Ta elas 1795-1879 ja abiellus Saksamaal krahv August Karl Bosega, kes seekaudu sai Antsla mõisate omanikuks.
Vanarahvas ei jõua ära kiita krehvini kaastundlikku südant ja heategusid.
Kui karjalapsed krehvinit juba kaugelt näinud (sõitnud tavaliselt nelja hobusega, vahel valged, vahel võigud ees) jooknud kõik juurde. Ikka olnud tal kaasas korviga saiu, mida siis lastele loopinud. Rääkija ise viieaastasena saanud krehvinilt saia. (H. Hiller. V-A (27.)) Kel käed puhtad, andnud saia kätte, kel aga kärnas, visanud maha. Pole aga saiadest kõigile jätknud, siis jaganud kopikalisi vaskrahasid ja juuksepaelu, näinud aga mõnel karjusel raamatut, kohe andnud 5 kopikat. Heinalistest mööda sõites pole jäänud needki saiata. (M. Hank. V-A (17.), M. Hommik. V-A (28.)) Sügisel jaganud õunu. Vanameestele kinkinud lambanahku kasukaks. Kartulivõtmisel lasknud igale peremehele anda ½ toopi viina, rehepeksul kinkinud naistele rätikuid ja põlli. (A. Kallion. V-A (42.), V. Treumuth. V-A (153.)) Kord läinud rehele käetäie rätikutega. Üks naine jäänud ilma. Kutsunud siis mõisa ja andnud kämblalaiuse 3 küünra pikkuse siidipaela. (L. Treumuth. V-A (152.))
Köögi läve ees olnud mõisas alati kerjuseid, üks tulnud, teine läinud, ja nii kostnud hommikust õhtuni hale kerjalaul. Krehvin lasknud anda neile süüa ja jaganud riideid ja muud vajalist. (I. Krüüner. U-A (60.), K. Rätsepp. V-A (132.)) Ikka käinud krehvin teoliste juures kodus. Kellel söök olnud liiga kehv, lasknud kaks korda päevas anda mõisast süüa. Juhtunud mõnel õnnetus, et hobune lõpnud, andnud teise asemele. Saanud loomatoit enneaegu otsa, võtnud hobuse kuni kevadeni mõisa söömale. (A. Kallion. V-A (42.), A. Püvi. V-A (113.)) Päikese loodel lasknud lokku lüüa mõisas, et töölised ka puhata saaks, muidu kestnud töö teinekord hilja ööni. Ka saanud iga peremees krehvinilt tare jaoks akna, kuna varem selle aset täitnud pajalaud. (J. Joab. V-A (33.), J. Ruuder. U-A (128.)) Kord suure saju ajal näinud ta, kuidas naised, ise vööni vees, tõstnud linu leost välja. Kohe lasknud kütta mõisa rehe, kus töölised riideid saaks kuivatada, andnud lõunasöögi ja käskinud peale vihma tööd jätkata. Linade jaoks aga lasknud teha kastid, kuhu neid kuivalt laotud ja siis vesi peale lastud ja leost võtmisel jälle kuivaks lastud. Samal korral näinud krehvin puhmas rinnalast, kelle ema vihma eest sinna peitnud. Krehvin võtnud selle omale kasulapseks. Olla tahtnud teda koolitada, kuid "pea pole kannud". Mõne aasta eest alles surnud mees vaestemajas. (A. Särg. V-A (141.), J. Krüüner. U-A (60.)) Kord jälle läinud krehvin moonamajja. Lagi olnud aga katki ja liiv pudenenud talle peale. Juba teisel hommikul olnud mõisa puusepad kohal, et parandada. (L. Tee. U-A (145.))
Kui krehvin hõbepulmi pidanud, vaadanud Urvaste kirikuraamatust järele, kes temaga ühel päeval laulatatud, ja mõelnud igale neist kinkida ühe lehma neid selleks puhuks veel vanikutega ehtides. Leidnud selliseid üldse 5 paari. Kuid keegi kade olla kuulduse levitanud, et kes lehma vastu võtab, jääb igaveseks orjaks ja polegi keegi julgenud lehma võtta. Krahv vihastanud hirmsasti, olnud häbi teiste mõisnike ees ja lasknud tõrkujaile anda vitsu. (J. Hansi. V-A (19.))
Teatakse rääkida, nagu oleks krehvin kord Saksamaale sõites olnud merehädas. Liisk langenud temale. Palunud jumala keeli, et teda merre ei heidetaks ja lubanud kogu eluaja inimestele head teha. Meri vaikinudki ja krehvin täitnud ausalt lubaduse. (J. Urbanik. U-A (157.), A. Ablits. U-A (1.))
Kui krehvin Saksamaal surnud, käidud ratsa mõisast kogu valla rahvale sellest teatamas. Peremehi käsutatud kokku ja antud viina. (J. Hansi. V-A (19.))
Vanarahvas ei jõua ära kiita krehvini kaastundlikku südant ja heategusid.
Kui karjalapsed krehvinit juba kaugelt näinud (sõitnud tavaliselt nelja hobusega, vahel valged, vahel võigud ees) jooknud kõik juurde. Ikka olnud tal kaasas korviga saiu, mida siis lastele loopinud. Rääkija ise viieaastasena saanud krehvinilt saia. (H. Hiller. V-A (27.)) Kel käed puhtad, andnud saia kätte, kel aga kärnas, visanud maha. Pole aga saiadest kõigile jätknud, siis jaganud kopikalisi vaskrahasid ja juuksepaelu, näinud aga mõnel karjusel raamatut, kohe andnud 5 kopikat. Heinalistest mööda sõites pole jäänud needki saiata. (M. Hank. V-A (17.), M. Hommik. V-A (28.)) Sügisel jaganud õunu. Vanameestele kinkinud lambanahku kasukaks. Kartulivõtmisel lasknud igale peremehele anda ½ toopi viina, rehepeksul kinkinud naistele rätikuid ja põlli. (A. Kallion. V-A (42.), V. Treumuth. V-A (153.)) Kord läinud rehele käetäie rätikutega. Üks naine jäänud ilma. Kutsunud siis mõisa ja andnud kämblalaiuse 3 küünra pikkuse siidipaela. (L. Treumuth. V-A (152.))
Köögi läve ees olnud mõisas alati kerjuseid, üks tulnud, teine läinud, ja nii kostnud hommikust õhtuni hale kerjalaul. Krehvin lasknud anda neile süüa ja jaganud riideid ja muud vajalist. (I. Krüüner. U-A (60.), K. Rätsepp. V-A (132.)) Ikka käinud krehvin teoliste juures kodus. Kellel söök olnud liiga kehv, lasknud kaks korda päevas anda mõisast süüa. Juhtunud mõnel õnnetus, et hobune lõpnud, andnud teise asemele. Saanud loomatoit enneaegu otsa, võtnud hobuse kuni kevadeni mõisa söömale. (A. Kallion. V-A (42.), A. Püvi. V-A (113.)) Päikese loodel lasknud lokku lüüa mõisas, et töölised ka puhata saaks, muidu kestnud töö teinekord hilja ööni. Ka saanud iga peremees krehvinilt tare jaoks akna, kuna varem selle aset täitnud pajalaud. (J. Joab. V-A (33.), J. Ruuder. U-A (128.)) Kord suure saju ajal näinud ta, kuidas naised, ise vööni vees, tõstnud linu leost välja. Kohe lasknud kütta mõisa rehe, kus töölised riideid saaks kuivatada, andnud lõunasöögi ja käskinud peale vihma tööd jätkata. Linade jaoks aga lasknud teha kastid, kuhu neid kuivalt laotud ja siis vesi peale lastud ja leost võtmisel jälle kuivaks lastud. Samal korral näinud krehvin puhmas rinnalast, kelle ema vihma eest sinna peitnud. Krehvin võtnud selle omale kasulapseks. Olla tahtnud teda koolitada, kuid "pea pole kannud". Mõne aasta eest alles surnud mees vaestemajas. (A. Särg. V-A (141.), J. Krüüner. U-A (60.)) Kord jälle läinud krehvin moonamajja. Lagi olnud aga katki ja liiv pudenenud talle peale. Juba teisel hommikul olnud mõisa puusepad kohal, et parandada. (L. Tee. U-A (145.))
Kui krehvin hõbepulmi pidanud, vaadanud Urvaste kirikuraamatust järele, kes temaga ühel päeval laulatatud, ja mõelnud igale neist kinkida ühe lehma neid selleks puhuks veel vanikutega ehtides. Leidnud selliseid üldse 5 paari. Kuid keegi kade olla kuulduse levitanud, et kes lehma vastu võtab, jääb igaveseks orjaks ja polegi keegi julgenud lehma võtta. Krahv vihastanud hirmsasti, olnud häbi teiste mõisnike ees ja lasknud tõrkujaile anda vitsu. (J. Hansi. V-A (19.))
Teatakse rääkida, nagu oleks krehvin kord Saksamaale sõites olnud merehädas. Liisk langenud temale. Palunud jumala keeli, et teda merre ei heidetaks ja lubanud kogu eluaja inimestele head teha. Meri vaikinudki ja krehvin täitnud ausalt lubaduse. (J. Urbanik. U-A (157.), A. Ablits. U-A (1.))
Kui krehvin Saksamaal surnud, käidud ratsa mõisast kogu valla rahvale sellest teatamas. Peremehi käsutatud kokku ja antud viina. (J. Hansi. V-A (19.))
reede, 17. juuli 2009
Koosolek
Seoses heategevuspäeva korraldamisega, kohtume esmaspäeval 20.juuli kell 19.00 Uue-Antsla Rahvamajas.
Heategevuspäev
Uue-Antsla pargis
23.august 2009
kell 12.00
Lastele huvitav teatrietendus, loterii, pluusile joonistamine, vahvad mängud ning muud põnevat.
Võimalus annetada, vahetada või müüa kasutatud lasteriideid ning mänguasju.
Annetused saab tuua Uue-Antsla Rahvamajja igal teisipäeval (alates 21.juulist) kella 14.00-st kuni 18.00-ni. Müüjatel palume eelnevalt registreerida hiljemalt 20.august numbril 5333 2253 Maria või 513 7830 Liina.
23.august 2009
kell 12.00
Lastele huvitav teatrietendus, loterii, pluusile joonistamine, vahvad mängud ning muud põnevat.
Võimalus annetada, vahetada või müüa kasutatud lasteriideid ning mänguasju.
Annetused saab tuua Uue-Antsla Rahvamajja igal teisipäeval (alates 21.juulist) kella 14.00-st kuni 18.00-ni. Müüjatel palume eelnevalt registreerida hiljemalt 20.august numbril 5333 2253 Maria või 513 7830 Liina.
teisipäev, 7. juuli 2009
Teade
Täna (07.07.2009) käisime notaris allkirju tõestamas, homme saadame dokumendid äriregistrisse.
Jääme ootama kande kuupäeva.
Liina ja Maria
Jääme ootama kande kuupäeva.
Liina ja Maria
teisipäev, 5. mai 2009
Tere naised,
Rõõm on kokku lugeda matkalisi teisipäeval 20inimest ja veel on neid
kes mõtlevad kas jõuab homme meiega ühineda.
Ootame ka viimase minuti tulijaid seda enam ,et on tähtis päev kus
hääletame nime.See siis meie ristipäev või nii.
Aga siis vaja veel edasi minna ja selleks me kutsume kokku 12.mai ka
õhtuks 19.00 Nõiariiki erakorralise istungi kus räägime mis mtü
loomine meile annab ja kuulame kogemusi juba mtü-ga seotud
inimestelt.Ennekõike jõuda selgusele mis on mtü ja MILLEKS SEDA MEILE
VAJA ON????!!!
Hääletame juhatuse ja ootame liikmete avaldusi.
12.mai kütan ka sauna, sauna asjad ja sinna juurde kuuluv kaasa!
Päikest!
Maria ja Liina
Rõõm on kokku lugeda matkalisi teisipäeval 20inimest ja veel on neid
kes mõtlevad kas jõuab homme meiega ühineda.
Ootame ka viimase minuti tulijaid seda enam ,et on tähtis päev kus
hääletame nime.See siis meie ristipäev või nii.
Aga siis vaja veel edasi minna ja selleks me kutsume kokku 12.mai ka
õhtuks 19.00 Nõiariiki erakorralise istungi kus räägime mis mtü
loomine meile annab ja kuulame kogemusi juba mtü-ga seotud
inimestelt.Ennekõike jõuda selgusele mis on mtü ja MILLEKS SEDA MEILE
VAJA ON????!!!
Hääletame juhatuse ja ootame liikmete avaldusi.
12.mai kütan ka sauna, sauna asjad ja sinna juurde kuuluv kaasa!
Päikest!
Maria ja Liina
esmaspäev, 20. aprill 2009
5.mai Sangastes
Tere sõbrad!
Retk toimub Sangaste Lossipargis 5.mail 2009 algusega 19.00, mille viib läbi Enn Tomson Sangaste pargivaht.
Kogunemine 5.mai (teisipäev) kell 18.30 Uue-Antsla poe parklas.
Retk kestab 1-1,5 tundi. Seejärel lõkke ääres piknik ja MTÜ-le nime panemine.
Riietu vastavalt ilmale. Kaasa on vaja võtta vaid hea tuju, ülejäänu eest hoolitsevad
Liina ja Maria
Retkele on oodatud kogu Sinu pere!
Registreerida saab kuni 30.aprillini: kirjuta mitmekesi tulete.
Samuti kas soovid küüti või tuled oma autoga.
Kohtumiseni teisipäeval!
Liina ja Maria
Retk toimub Sangaste Lossipargis 5.mail 2009 algusega 19.00, mille viib läbi Enn Tomson Sangaste pargivaht.
Kogunemine 5.mai (teisipäev) kell 18.30 Uue-Antsla poe parklas.
Retk kestab 1-1,5 tundi. Seejärel lõkke ääres piknik ja MTÜ-le nime panemine.
Riietu vastavalt ilmale. Kaasa on vaja võtta vaid hea tuju, ülejäänu eest hoolitsevad
Liina ja Maria
Retkele on oodatud kogu Sinu pere!
Registreerida saab kuni 30.aprillini: kirjuta mitmekesi tulete.
Samuti kas soovid küüti või tuled oma autoga.
Kohtumiseni teisipäeval!
Liina ja Maria
neljapäev, 16. aprill 2009
Nime konkurss
MTÜ NIMI MIS OLEKS NAISELIK JA MEILE VIITAV, NII ILUSAD JA TARGAD KUI ME OLEME.
NIMEDE ETTEPANEKUID:
Maana - lühendatud sõnast maanaised, kõlab veidi
maagiliselt ja naisenimena, tähendab muidu miskis polüneesia
keeles küpset tarkust. Ja siis Uuena -uue-antsla naistest,
muidugi kõik ei ole uue-antslaga seotud.
Liana
Aga mul tekkis nimi MITMENUKA NAASEQ või
MITMEKÜLÄ NAASEQ või kuidas iganes seda kirjutatakse
Marika
Tere kõigile.
Kuigi mind eile polnud, avaldan nime suhtes oma arvamust. Muinu arvates võiks "Maana" ikkagi jääda. Kas pikalt MTÜ Uhtjärve Naisteklubi "Maana" (niikuinii hakatakse siis Maanat kasutama) või lihtsalt MTÜ Naisteklubi "Maana".
Mina jätaks Maana sisse. Edaspidi kui oleme juba tuntud :), saab üritustel, ettevõtmistel ainult "Maanat" kasutada.
Uhtjärve Naisteklubi KÜLAKELL :))))))))))
Sel on mitu tähendust : külauudiste, info, tarkuse kellamine
Ja kella (kiriku) löödi vanasti (ja ka tänapäeval) pulma, matuse, vaenlase
tulekul.
Merle
Ja mulle meeldib ka see MTÜ Uhtjärve Naisteklubi \\\"Maana\\\".
Kristina
Kui mõelda kandiga seotult siis pakuksin MTÜ Uhtjärve Naisteklubi kuna
Uue-Antslaga seoses vanaemad ja noored juba
Maria
mina pakuks uhtjärve tegusa naaseq
Jarnila
MTÜ Uhtjärve Krehvinid :)- see oleks niiöelda kaks ühes, väike viide asukohale ja ka ajaloole
Kati
Mina pakuks MTÜ Uhtjärve Naised (Naaseq). Lihtne nimi...
Agnes
NIMEDE ETTEPANEKUID:
Maana - lühendatud sõnast maanaised, kõlab veidi
maagiliselt ja naisenimena, tähendab muidu miskis polüneesia
keeles küpset tarkust. Ja siis Uuena -uue-antsla naistest,
muidugi kõik ei ole uue-antslaga seotud.
Liana
Aga mul tekkis nimi MITMENUKA NAASEQ või
MITMEKÜLÄ NAASEQ või kuidas iganes seda kirjutatakse
Marika
Tere kõigile.
Kuigi mind eile polnud, avaldan nime suhtes oma arvamust. Muinu arvates võiks "Maana" ikkagi jääda. Kas pikalt MTÜ Uhtjärve Naisteklubi "Maana" (niikuinii hakatakse siis Maanat kasutama) või lihtsalt MTÜ Naisteklubi "Maana".
Mina jätaks Maana sisse. Edaspidi kui oleme juba tuntud :), saab üritustel, ettevõtmistel ainult "Maanat" kasutada.
Uhtjärve Naisteklubi KÜLAKELL :))))))))))
Sel on mitu tähendust : külauudiste, info, tarkuse kellamine
Ja kella (kiriku) löödi vanasti (ja ka tänapäeval) pulma, matuse, vaenlase
tulekul.
Merle
Ja mulle meeldib ka see MTÜ Uhtjärve Naisteklubi \\\"Maana\\\".
Kristina
Kui mõelda kandiga seotult siis pakuksin MTÜ Uhtjärve Naisteklubi kuna
Uue-Antslaga seoses vanaemad ja noored juba
Maria
mina pakuks uhtjärve tegusa naaseq
Jarnila
MTÜ Uhtjärve Krehvinid :)- see oleks niiöelda kaks ühes, väike viide asukohale ja ka ajaloole
Kati
Mina pakuks MTÜ Uhtjärve Naised (Naaseq). Lihtne nimi...
Agnes
esmaspäev, 13. aprill 2009
Hei kõigile!
Üleskutse siis selline:
Anne Klaar pakkus välja lastekaitsepäeva koos Urvaste omadega pidada, samas kohas, kus eelmine aastagi- Kerku man!
Kas me tahame seda?
Selles ongi küsimus?
Kõik - eranditult kõik - saame kokku Uue-Antsla rahvamaja juures teisipäeval 14,04 kell 19.00.
Arutame: seda lastekaitsepäeva,
vaatame oma nn. tulevase koiku üle....
arutame tähtsaid küsimusi- palun mõelge ka nimele., mida panna MTÜ- le- võtke või nimeraamtuid kaasa- Ma pakun välja Maret- irw.
ja külastame käsitöönäitust- kui aega leiame.- peame leidma muidugi.
Pange nüüd oma väikesed ajuollused sulisema nii, et peanupuke teisipäeval vastu ei kumise ja hakkame ükskord inimesteks.
Kes ei tule- see tuleb järgmisele üritusele tordiga ja mõtleb välja maailma ilusama moto meie naikaklubile!!!
Teie Edgar
Üleskutse siis selline:
Anne Klaar pakkus välja lastekaitsepäeva koos Urvaste omadega pidada, samas kohas, kus eelmine aastagi- Kerku man!
Kas me tahame seda?
Selles ongi küsimus?
Kõik - eranditult kõik - saame kokku Uue-Antsla rahvamaja juures teisipäeval 14,04 kell 19.00.
Arutame: seda lastekaitsepäeva,
vaatame oma nn. tulevase koiku üle....
arutame tähtsaid küsimusi- palun mõelge ka nimele., mida panna MTÜ- le- võtke või nimeraamtuid kaasa- Ma pakun välja Maret- irw.
ja külastame käsitöönäitust- kui aega leiame.- peame leidma muidugi.
Pange nüüd oma väikesed ajuollused sulisema nii, et peanupuke teisipäeval vastu ei kumise ja hakkame ükskord inimesteks.
Kes ei tule- see tuleb järgmisele üritusele tordiga ja mõtleb välja maailma ilusama moto meie naikaklubile!!!
Teie Edgar
reede, 13. märts 2009
Tere kõigile.
Tuletan suures kevadeootuses meelde, et 25. märtsil tähistame iidset
naistepüha-paastumaarjapäeva.
Selleks koguneme enne päikesetõusu (5.55) nõiariiki. Päikese tervitamine
(6.08) on vaieldamatult päeva kõige parem osa.
Paneme selga valged riided ja katame ka pea. Kaasa võtame paelu-linte puude
ehtimiseks, punast jooki ja väike kingitus.
Nüüd küsimus suurele ringile: kas ülepannikoogid võtab igaüks ise või teeme
kohapeal?
Kes võtab koogiteema enda ülesandeks. Koogi kõrvale sobib ka kalatoit...
Me räägime naiseks olemise teemal, oma esiemadest, laulame ja mängime. VÕTKE
TÜTRED KAASA!
Meestele on see hommikupooli keelatud....
Ühe teemana püüame paika panna ühisürituse teema, ehk panna paika klubi
esiemse heategevusliku ürituse teema, aeg jne.
Kas oleme nõus? :)
Merle
Tuletan suures kevadeootuses meelde, et 25. märtsil tähistame iidset
naistepüha-paastumaarjapäeva.
Selleks koguneme enne päikesetõusu (5.55) nõiariiki. Päikese tervitamine
(6.08) on vaieldamatult päeva kõige parem osa.
Paneme selga valged riided ja katame ka pea. Kaasa võtame paelu-linte puude
ehtimiseks, punast jooki ja väike kingitus.
Nüüd küsimus suurele ringile: kas ülepannikoogid võtab igaüks ise või teeme
kohapeal?
Kes võtab koogiteema enda ülesandeks. Koogi kõrvale sobib ka kalatoit...
Me räägime naiseks olemise teemal, oma esiemadest, laulame ja mängime. VÕTKE
TÜTRED KAASA!
Meestele on see hommikupooli keelatud....
Ühe teemana püüame paika panna ühisürituse teema, ehk panna paika klubi
esiemse heategevusliku ürituse teema, aeg jne.
Kas oleme nõus? :)
Merle
neljapäev, 26. veebruar 2009
Vistel Vastel perepäev Nõiariigis
Pühapäeval, 22.veebruaril toimus Uhtjärve Ürgoru Nõiariigis Vistel-Vastel perepäev.
Perepäeva alguseks oli planeeritud 13.00 kuid juba tunnike enne seda hakkas rahvast nõiariiki kogunema ning kella üheks oli rahvast juba päris-päris palju.
Tuju tegi rõõmsaks see, et oli palju kohalikke inimesi kui päris palju oli kohale tulnud kaugemalt. Ka ilmaga oli pühapäeval väga vedanud-oli tõeliselt ilus päikesepaisteline talveilm.
Perepäeva juhatasid sisse laululapsed Antslast Eda Hirsoni juhendamisel ning peale seda võisid kõik soovijad Pillega koos virgutusvõimlemist teha, et end soojaks võimelda ennem võistlema asumist.
Kui juba soojaks oli end võimeldud alustatigi peale perepäeva võistlustega. Kõigepealt toimusid soomekelgu ralli, suusatamine ja traditsiooniline luuavise, seejärel mindi aga jääle, kus toimusid pikim liug jääl ja uisuralli ning samaaegselt toimus ka vastlapäeva kõige tähtsam tegevus liulaskmine ehk siis kõige pikem liug mäel.
Peale uisutamist ja kelgutamist oli aga võimalus näha meie oma Urvaste kandi rahvatantsijaid, kes tantsisid meile õige mitu tantsu.
Jõudu said soovijad ka veel katsuda kartuli-porgandi kastide tõstmises.
Osavõtjaid oli igas alas palju ja parimad said ka väikesed meened.
Lapsed ja ka mõned täiskasvanud ,kes parajasti ei võistelnud said nautida naaberkülast pärit hobuse ja tema perenaise seltsi. Hobune vedas lapsi reega terve perepäeva kestel nõiariigi ümbruskonna mägedel.
Kellel aga vahepeal kõht oli tühjaks läinud või külm näpistas siis neil oli võimalus juua sooja teed ja süüa erinevaid vastlaroogasid(oasupp, hernesupp, kartulitangupuder peekonikastmega, seajalad, vastlakuklid) nõiariigi suures saalis. Köetud oli ka nõiariigi suur saun, kus soovijad võisid käia.
Päev läks kiirelt ja kiirete arvutuste järgi külastas perepäeva üle 800 inimese. Kõik said ka nõiariigi viisa ning nende vahel loositi välja ka väikeseid auhindu. Päev lõppes viimase aga põneva võistlusega, milleks oli vastlakukli söömise võistlus ja mis pakkus nalja ja naeru kõigile. Igati tore veebruarikuine pühapäev oli ja loodetavasti 2010 jälle kohtume seal!
Suured tänud Liina Tell,Helen Laidma,Aivo Männiste,Pille Ploom,Kadri Kaur,Kristiina Kallion,Anita Tretjak,Marta Tammoja, kes aitasid seda päeva läbi viia nõiariigi perel.
Toetajad kes andsid auhindu võitjatele:Marika Tragel-maniküür ja pediküür,Antsla TÜ,Liana Lutsar-mesindus,Nõo Lihatööstus,Urvaste vallavalitsus,Antsla vallavalitsus,Sõmerpalu vallavalitsus,Veemäe puhkekeskus.
Jarnila Raudsepp
Pühapäeval, 22.veebruaril toimus Uhtjärve Ürgoru Nõiariigis Vistel-Vastel perepäev.
Perepäeva alguseks oli planeeritud 13.00 kuid juba tunnike enne seda hakkas rahvast nõiariiki kogunema ning kella üheks oli rahvast juba päris-päris palju.
Tuju tegi rõõmsaks see, et oli palju kohalikke inimesi kui päris palju oli kohale tulnud kaugemalt. Ka ilmaga oli pühapäeval väga vedanud-oli tõeliselt ilus päikesepaisteline talveilm.
Perepäeva juhatasid sisse laululapsed Antslast Eda Hirsoni juhendamisel ning peale seda võisid kõik soovijad Pillega koos virgutusvõimlemist teha, et end soojaks võimelda ennem võistlema asumist.
Kui juba soojaks oli end võimeldud alustatigi peale perepäeva võistlustega. Kõigepealt toimusid soomekelgu ralli, suusatamine ja traditsiooniline luuavise, seejärel mindi aga jääle, kus toimusid pikim liug jääl ja uisuralli ning samaaegselt toimus ka vastlapäeva kõige tähtsam tegevus liulaskmine ehk siis kõige pikem liug mäel.
Peale uisutamist ja kelgutamist oli aga võimalus näha meie oma Urvaste kandi rahvatantsijaid, kes tantsisid meile õige mitu tantsu.
Jõudu said soovijad ka veel katsuda kartuli-porgandi kastide tõstmises.
Osavõtjaid oli igas alas palju ja parimad said ka väikesed meened.
Lapsed ja ka mõned täiskasvanud ,kes parajasti ei võistelnud said nautida naaberkülast pärit hobuse ja tema perenaise seltsi. Hobune vedas lapsi reega terve perepäeva kestel nõiariigi ümbruskonna mägedel.
Kellel aga vahepeal kõht oli tühjaks läinud või külm näpistas siis neil oli võimalus juua sooja teed ja süüa erinevaid vastlaroogasid(oasupp, hernesupp, kartulitangupuder peekonikastmega, seajalad, vastlakuklid) nõiariigi suures saalis. Köetud oli ka nõiariigi suur saun, kus soovijad võisid käia.
Päev läks kiirelt ja kiirete arvutuste järgi külastas perepäeva üle 800 inimese. Kõik said ka nõiariigi viisa ning nende vahel loositi välja ka väikeseid auhindu. Päev lõppes viimase aga põneva võistlusega, milleks oli vastlakukli söömise võistlus ja mis pakkus nalja ja naeru kõigile. Igati tore veebruarikuine pühapäev oli ja loodetavasti 2010 jälle kohtume seal!
Suured tänud Liina Tell,Helen Laidma,Aivo Männiste,Pille Ploom,Kadri Kaur,Kristiina Kallion,Anita Tretjak,Marta Tammoja, kes aitasid seda päeva läbi viia nõiariigi perel.
Toetajad kes andsid auhindu võitjatele:Marika Tragel-maniküür ja pediküür,Antsla TÜ,Liana Lutsar-mesindus,Nõo Lihatööstus,Urvaste vallavalitsus,Antsla vallavalitsus,Sõmerpalu vallavalitsus,Veemäe puhkekeskus.
Jarnila Raudsepp
Kristiina Kallioni pilte vastlapäevadest urvaste vallas
http://fotoalbum.ee/photos/KristiinaKal/sets
esmaspäev, 23. veebruar 2009
Tere!
Teisipäeval 24.veebruaril kell 14.00 -kõigi naiste pered Uuekasse kultuurimaja juurde, pikimat vastlaliugu laskma.
Osavõtt kohustuslik- nagu te teate- sõlub selle liu pikkusest kauaks teil veel tööd on:) Vanasti loodeti lina pikkusele- kes veel lina kasvatab- peab kohe kindlasti tulema.
Tulge ja teeme ühe lõbusa sõidu!
Vastlaliu tšempion Marika
Teisipäeval 24.veebruaril kell 14.00 -kõigi naiste pered Uuekasse kultuurimaja juurde, pikimat vastlaliugu laskma.
Osavõtt kohustuslik- nagu te teate- sõlub selle liu pikkusest kauaks teil veel tööd on:) Vanasti loodeti lina pikkusele- kes veel lina kasvatab- peab kohe kindlasti tulema.
Tulge ja teeme ühe lõbusa sõidu!
Vastlaliu tšempion Marika
reede, 6. veebruar 2009
Taas kohtume 17.veebruar Nõiariigis kell 19.00
Alguses tutvustame oma uusi liikmeid
19.30Tuleb meile rääkima Eda Veeroja kommetest ta palus kokku 2h koos arutamisega
21.30Sõbrapäeva trall, soovitav riietus punane ja kaasa ka punased söögid-joogid
Siin lisas ka kiri Marikalt mis juhatab mõtteid juba koolituse teemadele.
Palun mõelda läbi oma olukordi ja siis tekib tõesti kindlasti küsimusi lisaks Eda jutule.
KOHTUMISENI!
Maria
KIRI!
Ma siin mõtlen ikka, et kas tundub kuidagi keeruline neid küsimusi mõelda?
Äkki pakuks mingid teemad hoopis nt: Kaastunde avaldamine
Tervitamine
Teatri etiket
Lauakombed:( kuidas minna pika laua taha ja väljuda sealt- teatriga sama)
Helistamise kellajad (millal hommikul õige aeg, millal õhtul on viimane aeg??)
Teietamine (kellele ja milleks ja kui palju ja kas üldse vaja) (kumb kummale kas naisele, või mehele või noorele või vanale- e. siis kes teeb lõpuks st. võib teha ettepaneku sinatamiseks??
Mõelge siis teemasid!- Äkki see lihtsam varjant- teema ja väike selgitus juurde. Ma tõin mõned välja- mõelge oma piinlikud olukorrad läbi:):):)
Marika
Alguses tutvustame oma uusi liikmeid
19.30Tuleb meile rääkima Eda Veeroja kommetest ta palus kokku 2h koos arutamisega
21.30Sõbrapäeva trall, soovitav riietus punane ja kaasa ka punased söögid-joogid
Siin lisas ka kiri Marikalt mis juhatab mõtteid juba koolituse teemadele.
Palun mõelda läbi oma olukordi ja siis tekib tõesti kindlasti küsimusi lisaks Eda jutule.
KOHTUMISENI!
Maria
KIRI!
Ma siin mõtlen ikka, et kas tundub kuidagi keeruline neid küsimusi mõelda?
Äkki pakuks mingid teemad hoopis nt: Kaastunde avaldamine
Tervitamine
Teatri etiket
Lauakombed:( kuidas minna pika laua taha ja väljuda sealt- teatriga sama)
Helistamise kellajad (millal hommikul õige aeg, millal õhtul on viimane aeg??)
Teietamine (kellele ja milleks ja kui palju ja kas üldse vaja) (kumb kummale kas naisele, või mehele või noorele või vanale- e. siis kes teeb lõpuks st. võib teha ettepaneku sinatamiseks??
Mõelge siis teemasid!- Äkki see lihtsam varjant- teema ja väike selgitus juurde. Ma tõin mõned välja- mõelge oma piinlikud olukorrad läbi:):):)
Marika
pühapäev, 25. jaanuar 2009
laupäev, 24. jaanuar 2009
Uisutama- suusatama Nõiariiki ja tasuta!
Tule uisutama!
Mõned uisud on ka kohapeal aga võta kaasa varustus saab ka suusatada radadel.
Helista ette
53332253
Maria
Mõned uisud on ka kohapeal aga võta kaasa varustus saab ka suusatada radadel.
Helista ette
53332253
Maria
Uudised
• Laupäeval 14. veebruaril kell 20.00
SÕBRAPÄEVA RETROÕHTU
Pidu nii vanale kui noorele.
Laval tantsuks vanad sõbrad ansamblist PARTY.
Pauside ajal igati kuum RETRODISCO koos meeletult
kaasakiskuva KARAOKESHOWGA.
Nii, et sõber kaenlasse, mõnus tuju põue ja peole!
Riietus punane ja sõbralikult südamlik või südamlikult sõbralik.
Pääse: sõbralik 25.-
• Teisipäeval 24. veebruaril kell 14.00
VASTLATRALL
Uue-Antsla pargis.
Kui ilmataat vähegi lubab proovime lasta pikema vastlaliu,
hoogsalt kelgutada ja veidike suusatada.
• RANNAHOOAJAKS VORMI!
NB! Tähelepanu tüdrukud, neiud, naised, kes on huvitatud tervislikest
eluviisidest ja liikumisest. Avanemas võimalus vaba aega
sisustada AEROOBIKA TREENINGUTEGA, mis hakkaksid toimuma
Uue-Antsla rahvamajas. Asjast huvitundjail palume tulla
teisipäeval 5. veebruaril kell 17 Uue-Antsla rahvamajja või anda
endast märku hiljemalt 5. veebruariks. Info tel 5695 4056 Aivo.
SÕBRAPÄEVA RETROÕHTU
Pidu nii vanale kui noorele.
Laval tantsuks vanad sõbrad ansamblist PARTY.
Pauside ajal igati kuum RETRODISCO koos meeletult
kaasakiskuva KARAOKESHOWGA.
Nii, et sõber kaenlasse, mõnus tuju põue ja peole!
Riietus punane ja sõbralikult südamlik või südamlikult sõbralik.
Pääse: sõbralik 25.-
• Teisipäeval 24. veebruaril kell 14.00
VASTLATRALL
Uue-Antsla pargis.
Kui ilmataat vähegi lubab proovime lasta pikema vastlaliu,
hoogsalt kelgutada ja veidike suusatada.
• RANNAHOOAJAKS VORMI!
NB! Tähelepanu tüdrukud, neiud, naised, kes on huvitatud tervislikest
eluviisidest ja liikumisest. Avanemas võimalus vaba aega
sisustada AEROOBIKA TREENINGUTEGA, mis hakkaksid toimuma
Uue-Antsla rahvamajas. Asjast huvitundjail palume tulla
teisipäeval 5. veebruaril kell 17 Uue-Antsla rahvamajja või anda
endast märku hiljemalt 5. veebruariks. Info tel 5695 4056 Aivo.
reede, 23. jaanuar 2009
Snegurotškad
Snegurotškad.
Kes on siis Snegurotškad? (edaspidi Snegud)
Venelastele on snegud lihtsalt lumehelbed, kes käisid näärivanaga kaasas ja aitasid kinke jagada. Nad olid lihtsalt ilusad naised.
Eestlastele ja eriti vanadele eestlastele- olid snegud väga tähtsad tegelased.
Vanad eestlased, kelle peres kasvasid tütred uskusid, et kord elus peab ka nende tütar olema Snegurotška. Miks? Snegu on tubli, rõõmsameelse, lahke ja tööka naise sümbol. Ta oli nagu helendav täht, kui tuppa astus- terve tare täitus päikessepaiste ja valgusega.
Snegurotškaks olemist tähistati peretütre 15 aastaseks saamise puhul. Paljud vaesemad pered aga ei saanud seda endale lubada. Sellepärast ei pandud ka pahaks, kui seda päeva tähistasid täiskasvanud – ja ka juba abielus olevad naised.
Tavapäraselt pidi snegudel olema valged riided. Valge sellepärast, et valge tähistas puhtust ja samas ka uhkust. Uhke pidi olema aga puhtus oli nii või naa. Sellel päeval söödi valgeid sööke ja joodi valgeid jooke. Söök oli valgemannapudruvaht ja joogiks ikka piim ja valge viin. Tänapäeval enam sellist vahtu ei tehta. Valge riis koos lisanditega on väga maitsev. Joogiks tänapäeval on ikka PinaColada ja kookospähkli piim. See pole küll valge, kuid ta maitseb valge joogina.
Snegurotškaid tähistati detsembri alguses. Täpsemalt detsembri esimesel teisipäeval.
Siis said naised kokku, riietusid valgesse, panid pähe snegude tanu. Tanu oli ka väga tähtis ese! Tanu kõrgus näitas, kui tähtsana naine ennast tunneb. Sel päeval tegid snegu naised üksteisele ka kinke – ka need pidid olema valget värvi. Kink ei tohtinud olla raha ega ka vääris ese. Kingitus pidi olema odav ja tähendusrikas- sellest sõltus naise v. tütarlapse tulevane aastakäik. Nii siis söödi ja joodi ja jagati kingitusi. Mängiti ka lahedaid mänge ja tehti lühikokkuvõte möödunud aastast.
Kokkuvõtted tehtud, sooviti üksteisele ilusat tulevikku ja meenutamisväärset minevikku. Ja nii saigi õdak otsa. Tavaliselt järgmine aasta tähistati jälle seda ja siis võeti jälle uusi naisi või tüdrukud kampa. (kui neid oli)
Kes on siis Snegurotškad? (edaspidi Snegud)
Venelastele on snegud lihtsalt lumehelbed, kes käisid näärivanaga kaasas ja aitasid kinke jagada. Nad olid lihtsalt ilusad naised.
Eestlastele ja eriti vanadele eestlastele- olid snegud väga tähtsad tegelased.
Vanad eestlased, kelle peres kasvasid tütred uskusid, et kord elus peab ka nende tütar olema Snegurotška. Miks? Snegu on tubli, rõõmsameelse, lahke ja tööka naise sümbol. Ta oli nagu helendav täht, kui tuppa astus- terve tare täitus päikessepaiste ja valgusega.
Snegurotškaks olemist tähistati peretütre 15 aastaseks saamise puhul. Paljud vaesemad pered aga ei saanud seda endale lubada. Sellepärast ei pandud ka pahaks, kui seda päeva tähistasid täiskasvanud – ja ka juba abielus olevad naised.
Tavapäraselt pidi snegudel olema valged riided. Valge sellepärast, et valge tähistas puhtust ja samas ka uhkust. Uhke pidi olema aga puhtus oli nii või naa. Sellel päeval söödi valgeid sööke ja joodi valgeid jooke. Söök oli valgemannapudruvaht ja joogiks ikka piim ja valge viin. Tänapäeval enam sellist vahtu ei tehta. Valge riis koos lisanditega on väga maitsev. Joogiks tänapäeval on ikka PinaColada ja kookospähkli piim. See pole küll valge, kuid ta maitseb valge joogina.
Snegurotškaid tähistati detsembri alguses. Täpsemalt detsembri esimesel teisipäeval.
Siis said naised kokku, riietusid valgesse, panid pähe snegude tanu. Tanu oli ka väga tähtis ese! Tanu kõrgus näitas, kui tähtsana naine ennast tunneb. Sel päeval tegid snegu naised üksteisele ka kinke – ka need pidid olema valget värvi. Kink ei tohtinud olla raha ega ka vääris ese. Kingitus pidi olema odav ja tähendusrikas- sellest sõltus naise v. tütarlapse tulevane aastakäik. Nii siis söödi ja joodi ja jagati kingitusi. Mängiti ka lahedaid mänge ja tehti lühikokkuvõte möödunud aastast.
Kokkuvõtted tehtud, sooviti üksteisele ilusat tulevikku ja meenutamisväärset minevikku. Ja nii saigi õdak otsa. Tavaliselt järgmine aasta tähistati jälle seda ja siis võeti jälle uusi naisi või tüdrukud kampa. (kui neid oli)
neljapäev, 22. jaanuar 2009
Uue aasta esimene raport Jarnilalt
Nonii... Sellel koosviibimisel(20.jaanuaril) otsustati siis,et Kristina tantsutüdrukutele siis 750,- (see teadmiseks neile,keda polnud kohal!)
Järgmiseks... kuna inimesi langes meie pundist ära siis võtame juurde uusi inimesi. Selleks teevad reklaamtööd... Maria-kes kutsub Reet Rangi, Agnes-kes kutsub Raili Lusti, Aive-kes kutsub Heli Varendi, Liina-kes kutsub Kätlin Aidla, Jarnila-kes kutsub Ragne Ilvese, Kristina-kes kutsub Anneli Uibopuu, Tiina-kes kutsub Karille Bergmanni või vähemalt üritame kutsuda!!! Rohkem vist praegu siis polnud ;) Uueks aastaks plaanisime Etiketi koolituse,restorani külastuse,matka rabas,matka jalgratastega,teatrikülastuse ja palju muud põnevat. Ja ideed on alati teretulnud. Ja muidugi ikka paastumaarjapäev 25 märts ;) Aga järgmisel kuul...Arvatavasti 17.veebruar,aga seda veel täpsustatakse-ehk siis Marika täpsustab on meil etiketi koolitus ja peale seda sõbrapäeva tähistamine;) Selleks peaks kõik olema punasesse riietatud ja midagi punast k aasa ka võtma,et lauake end kataks;) Ja siis muidugi uutega kohtumine! ja see siis kl 19,00 nagu tavaliselt meil ikka aga siis kuupäev selgub täpsemalt hiljem! ja koht Nõiariik! Ja siis veel hakkame igal kuul õnnitlema sünnipäevalapsi...aga selle panen järgmine kord üles,kellel mingil kuul sünna on,sest järg kord loodetavasti uusi ka ja siis kirjutame kõigi omad korraga!!! Veebruaris minu arust praegustel olijatel sünnat pole? Või siiski? Teab keegi? ;)Ja siis veel on nüüdsest meil olemas kodukord, aga sellest veits hiljem teises kirjas ;) Nüüd sai küll pikk jutt aga ma edasi seda lauset ei kirjuta,sest siis juba eksin meie kodukorra reegli vastu ;)
Jarnila
Järgmiseks... kuna inimesi langes meie pundist ära siis võtame juurde uusi inimesi. Selleks teevad reklaamtööd... Maria-kes kutsub Reet Rangi, Agnes-kes kutsub Raili Lusti, Aive-kes kutsub Heli Varendi, Liina-kes kutsub Kätlin Aidla, Jarnila-kes kutsub Ragne Ilvese, Kristina-kes kutsub Anneli Uibopuu, Tiina-kes kutsub Karille Bergmanni või vähemalt üritame kutsuda!!! Rohkem vist praegu siis polnud ;) Uueks aastaks plaanisime Etiketi koolituse,restorani külastuse,matka rabas,matka jalgratastega,teatrikülastuse ja palju muud põnevat. Ja ideed on alati teretulnud. Ja muidugi ikka paastumaarjapäev 25 märts ;) Aga järgmisel kuul...Arvatavasti 17.veebruar,aga seda veel täpsustatakse-ehk siis Marika täpsustab on meil etiketi koolitus ja peale seda sõbrapäeva tähistamine;) Selleks peaks kõik olema punasesse riietatud ja midagi punast k aasa ka võtma,et lauake end kataks;) Ja siis muidugi uutega kohtumine! ja see siis kl 19,00 nagu tavaliselt meil ikka aga siis kuupäev selgub täpsemalt hiljem! ja koht Nõiariik! Ja siis veel hakkame igal kuul õnnitlema sünnipäevalapsi...aga selle panen järgmine kord üles,kellel mingil kuul sünna on,sest järg kord loodetavasti uusi ka ja siis kirjutame kõigi omad korraga!!! Veebruaris minu arust praegustel olijatel sünnat pole? Või siiski? Teab keegi? ;)Ja siis veel on nüüdsest meil olemas kodukord, aga sellest veits hiljem teises kirjas ;) Nüüd sai küll pikk jutt aga ma edasi seda lauset ei kirjuta,sest siis juba eksin meie kodukorra reegli vastu ;)
Jarnila
19.00 Nõiariigis.