Magusad kommid ja värsked mõtted
8. jaanuari õhtu. Kella seitsmest puuduvad loetud minutid. Nõiariigi Suures saalis istub pikas lauarivis tosinkond nooremapoolset naist. Perenaine Maria Vahtel ja ürituse kaasorganiseerija Liina Tell tervitavad lahkel naeratusel uusi saabujaid. Ja saabujaid muudkui tuleb, kes ees-, kes tagauksest, kes üksi, kes kambakesi. Saabutakse Uue-Antslast, Kuldrest, Vaabinast, Antslast, Kassilt ja Koigult. Peagi on teinegi pikk lauarivi rahvasttäis – kokku 22 hinge – ja õhtu võib alata. Õhtu teema ja mõte peituvad lauses: „Valmistame magusaid šokolaadikomme ja mõtleme põnevaid tegemisi terveks uueks aastaks”.
Tervituse otsa otsustataksegi, et kuna kompvekkide meisterdamine võtab koos hanguda laskmisega aega, siis võikski kohe asja kallale asuda. Moodustuvad spontaansed kolme kuni nelja liikmelised grupid, iga grupp saab näppu oma maiuseretsepti. Nõiariigi peakokk Anti Värton jagab asjalikke näpunäiteid ja abistab, kus vaja. Suur saal ja köök täituvad uudishimuliku ja lõbusa jutuvadaga, naised ju omakeskis. Pealegi on see hea märk positiivsest algusest – rahvas tunneb end koduselt ja üksteisega suheldakse. Kui kommid külmas ja kook ahjus, kogunetakse taas suure laua taha. Ringikäivale paberilehele kantakse oma nimi, kontaktandmed ja hobid. Igaüks tutvustab end paari sõnaga: kes ta on, kus ta elab ja millega tegeleb või mida veel teha tahaks. Taaskohtumiste kuupäevaks lepitakse kokku iga kuu esimene teisipäev. Ühiselt proovitakse ajurünnakut ka järgmiste ettevõtmiste osas. Sünnivad ideed küünla- ja kevadkuuks.
Mitte ainult naistele Perega Kassi külas elav Merle Tombak, kes juhatab Sangaste kultuurimaja tööd, on julgelt nõus võtma enda ja oma abiliste kanda 5. veebruari vastlapäeva ürituse. Rahvuslikust traditsioonist kantud vastlakombestikku lubab Merle ilmtingimata tõelist hernesuppi ja luust valmistatud vurre. Samuti tuleb Merlelt mõte korrata juba möödunud kevadist üritust – minna üheskoos tervitama Paastumaarjapäeva päikesetõusu. Märtsi alguses lubasin tutvustada ekstaatilist viie-rütmi-tantsu, mis on suurepärane võimalus loominguliseks eneseväljenduseks – sätitud liikumist ja valesid samme ei ole, igaüks saab luua oma tantsu. Oli ideid ka muude tantsude, aeroobika, jooga, kosmeetika ja näitlemisegi osas, aga need mõtted vajavad veel seedimist ja paika loksumist. Kuidas kokkusaanud kamp end nimetama hakkab ja kui palju ja missuguses vanuselises või soolises koosseisus meid olema saab, näitab aeg. Ja kuigi esimesed mõtted on olnud kommilised ja tantsulised (mis meie kultuuriruumis seostuvad väärarusaamana pigem vaid naistega), ei ole eesmärgiks teha nendest kooskäimistest puhtalt naisteüritusi. (Ainult naiste päralt on plaanitud vaid Paastumaarjapäev kui traditsiooniline naistepüha). Oodatud on kõik kohaliku kandi tegusad inimesed, kel vajadus ja valmisolek oma argipäeva mitmekesistada.
Kui kätte on jõudnud õhtu kolmas osa, see kõige magusam, laseb Anti ringile martsipanist, šokolaadist, pähklitest ja küpsistest lõhnavad trühvlid ja koogi. Kõik isetehtud!
8. jaanuari õhtu. Kella seitsmest puuduvad loetud minutid. Nõiariigi Suures saalis istub pikas lauarivis tosinkond nooremapoolset naist. Perenaine Maria Vahtel ja ürituse kaasorganiseerija Liina Tell tervitavad lahkel naeratusel uusi saabujaid. Ja saabujaid muudkui tuleb, kes ees-, kes tagauksest, kes üksi, kes kambakesi. Saabutakse Uue-Antslast, Kuldrest, Vaabinast, Antslast, Kassilt ja Koigult. Peagi on teinegi pikk lauarivi rahvasttäis – kokku 22 hinge – ja õhtu võib alata. Õhtu teema ja mõte peituvad lauses: „Valmistame magusaid šokolaadikomme ja mõtleme põnevaid tegemisi terveks uueks aastaks”.
Tervituse otsa otsustataksegi, et kuna kompvekkide meisterdamine võtab koos hanguda laskmisega aega, siis võikski kohe asja kallale asuda. Moodustuvad spontaansed kolme kuni nelja liikmelised grupid, iga grupp saab näppu oma maiuseretsepti. Nõiariigi peakokk Anti Värton jagab asjalikke näpunäiteid ja abistab, kus vaja. Suur saal ja köök täituvad uudishimuliku ja lõbusa jutuvadaga, naised ju omakeskis. Pealegi on see hea märk positiivsest algusest – rahvas tunneb end koduselt ja üksteisega suheldakse. Kui kommid külmas ja kook ahjus, kogunetakse taas suure laua taha. Ringikäivale paberilehele kantakse oma nimi, kontaktandmed ja hobid. Igaüks tutvustab end paari sõnaga: kes ta on, kus ta elab ja millega tegeleb või mida veel teha tahaks. Taaskohtumiste kuupäevaks lepitakse kokku iga kuu esimene teisipäev. Ühiselt proovitakse ajurünnakut ka järgmiste ettevõtmiste osas. Sünnivad ideed küünla- ja kevadkuuks.
Mitte ainult naistele Perega Kassi külas elav Merle Tombak, kes juhatab Sangaste kultuurimaja tööd, on julgelt nõus võtma enda ja oma abiliste kanda 5. veebruari vastlapäeva ürituse. Rahvuslikust traditsioonist kantud vastlakombestikku lubab Merle ilmtingimata tõelist hernesuppi ja luust valmistatud vurre. Samuti tuleb Merlelt mõte korrata juba möödunud kevadist üritust – minna üheskoos tervitama Paastumaarjapäeva päikesetõusu. Märtsi alguses lubasin tutvustada ekstaatilist viie-rütmi-tantsu, mis on suurepärane võimalus loominguliseks eneseväljenduseks – sätitud liikumist ja valesid samme ei ole, igaüks saab luua oma tantsu. Oli ideid ka muude tantsude, aeroobika, jooga, kosmeetika ja näitlemisegi osas, aga need mõtted vajavad veel seedimist ja paika loksumist. Kuidas kokkusaanud kamp end nimetama hakkab ja kui palju ja missuguses vanuselises või soolises koosseisus meid olema saab, näitab aeg. Ja kuigi esimesed mõtted on olnud kommilised ja tantsulised (mis meie kultuuriruumis seostuvad väärarusaamana pigem vaid naistega), ei ole eesmärgiks teha nendest kooskäimistest puhtalt naisteüritusi. (Ainult naiste päralt on plaanitud vaid Paastumaarjapäev kui traditsiooniline naistepüha). Oodatud on kõik kohaliku kandi tegusad inimesed, kel vajadus ja valmisolek oma argipäeva mitmekesistada.
Kui kätte on jõudnud õhtu kolmas osa, see kõige magusam, laseb Anti ringile martsipanist, šokolaadist, pähklitest ja küpsistest lõhnavad trühvlid ja koogi. Kõik isetehtud!
Ja kõik nagu päris!
Kell on üksteist läbi, kui viimased jutuajamised saavad selleks õhtuks kokku tõmmatud. Õues on hakanud lund sadama. Võru-Viljandi maanteel keerutab pinnatuisk erinevaid mustreid, looduse täiuslik vaatemäng. Just nagu saab panna ka erinevaid nägemusi üksteisega haakuma ja teineteist täiendama, et valmiks midagi, mis maailma piisakese paremaks muudaks. Ja sildu ehitaks, nii kohalike inimeste kui külade vahele.
Aitäh Liinale ja Mariale eestvedamise eest, aitäh Nõiariigi pererahva toetusele, aitäh kõigile, kes kokku tulid.
Uute kohtumiste, avastuste ja leidmisteni.
URSULA ZIMMERMANN
Kell on üksteist läbi, kui viimased jutuajamised saavad selleks õhtuks kokku tõmmatud. Õues on hakanud lund sadama. Võru-Viljandi maanteel keerutab pinnatuisk erinevaid mustreid, looduse täiuslik vaatemäng. Just nagu saab panna ka erinevaid nägemusi üksteisega haakuma ja teineteist täiendama, et valmiks midagi, mis maailma piisakese paremaks muudaks. Ja sildu ehitaks, nii kohalike inimeste kui külade vahele.
Aitäh Liinale ja Mariale eestvedamise eest, aitäh Nõiariigi pererahva toetusele, aitäh kõigile, kes kokku tulid.
Uute kohtumiste, avastuste ja leidmisteni.
URSULA ZIMMERMANN
1 kommentaar:
miks mitte:)
Postita kommentaar