Laske sandid tuppa…

Laske sandid tuppa…

Aasta hakkab lõppema- tegemist aasta kõige pimedama ning hingede kodus käimise ajaga. Ammusest ajast on teada, et novembris liiguvad ringi mardid ning kadrid. Kes nad siis ikkagi on ja miks nad ringi käivad?
Mardid käivad ringi mardilaupäeval 9.novembril ning kadrid kadripäeval 25.novembril.
Kuna on hingedeaeg, siis arvatakse, et mardid ja kadrid on koju käimas esivanemate hinged. Välitööd peaksid selleks ajaks juba lõppenud olema, porgand-peet üles võetud, otsas ka grillihooaeg. Paras aeg kõige pimedamal ajal koos midagi lõbusat ette võtta. ning mõned maskid meisterda ja laulud selgeks õppida.
Nii martidel kui kadridel on üsna kindel tegevuste järjekord ning kokku võiks laulda suisa seitse kuni üheksa laulu: sissepalumise, teretus, tulesüütamise, uurimise-mõistatuselaul, mangumise, tantsu, tänu ja teeleminekulaul. Mardil ja kadril on kaasas ka elus tuli millest jätavad osakese igasse perre, kus nad käivad. Sellele on üsna loogiline seletus– et aasta kõige pimedamal ajal valgust rohkem oleks. Ning see tuli, mis hingedeajal süüdatakse kogub jõudu jaanipäevani välja, mis siis suurteks lõketeks põlema pannakse.
Mardid soovivad järgmiseks aastaks viljaõnne. See soov on ju ka täna vajalik, sest sellest sõltub maapiirkonna paljude inimeste jõukus ja toidulaud. Ning hääd soovida pole kunagi liiast– pigem oleme positiivse väljaütlemisega liiga kitsid.
Martidele ei peaks andma raha. Hambaraha antakse kadrile, kel „titt“ ühes. Martidele antakse ikka toidukraami, millega hää pärast pidutseda. Kui raha saamisest ja andmisest ei saa üle ega ümber, siis ei tohiks see valdavaks saada.
Käisime meiegi naiste ja lastega santimas. Selleks saime eelnevalt kokku ning rääkisime ja tutvusime kombestikuga. Me ei, pea tegema kõike nii nagu sajand ja rohkem tagasi, kuid mingeid põhimõtteid võiks ehk teada need, kes sandivad ja need, kes sante vastu võtavad. Inimeste seas on tekkinud võõristus ja sante ei taheta tuppa lubada. Laske ikka sandid sisse– üldjuhul on lapsed enda kostümeerimise ning laulude-mõistatuste õppimisega vaeva näinud. Andide saamine on loomulikult tähtis, kuid vaevalt põhjuseks maiustustepuudus– käiakse ikka lõbutsemas, koos tegutsemine ja ettevalmistamine on äärmiselt oluline. Peaks just innustama lapsi– see on koht, kus nad peavad mõtlema, vaeva nägema ning ennast väljendama. Nad on nõus loobuma selleks õhtuks arvutist ja telerist…
Meele teeb rõõmsaks ja südame soojaks perede loovus, kus meiegi käisime. Kõige põnevam oligi andide üle vaatamine ja jagamine. Anti juustu, kaerahelbeid, koduveini, hoidiseid, koduseid õunu ja ohtralt komme. Mardiisale anti ka paar kootud käpikuid. Enamuse andidest maitsesime ühiselt ära ja laud sai kraamist täis. Kuna isetehtu ja valmistatu läheb iga päevaga rohkem hinda, siis need annid, mis keldrist toodud on tegelikult kõige väärtuslikumad. Lastele on ikka maiustused olulised ja kindlasti ka raha, kuid siin saame meie, lapsevanemad selgitada, mis on tähtsam
Rahul, õhinal ja rõõmsad olid ka kõik täiskasvanud, kes said ühe toreda ettevõtmise ja kogemuse võrra rikkamaks.
Head santimist ja teisi toredaid-ühiseid ettevõtmisi.
Merle Tombak