Tere kõigile!
Ootame kõiki Krehvineid jõulupeole 18.detsember kell 20.00
Koht: Uue-Antsla Rahvamaja
Riietus: v.t pilti
Kaunist jõulukuud!
Liina ja Maria
laupäev, 12. detsember 2009
esmaspäev, 19. oktoober 2009
Kutse!
Tere,
Tuletan meelde, et kohtume juba täna kell 19.00 nõiariigis
Kaasa mõtted kingituseks ja ka materjale et saaksime teha proove ja leiame parimad mõtted et siis tellida ka vastavad materjalid
Loodan et ingleid saab meil olema palju!
Tervitades Maria
Tuletan meelde, et kohtume juba täna kell 19.00 nõiariigis
Kaasa mõtted kingituseks ja ka materjale et saaksime teha proove ja leiame parimad mõtted et siis tellida ka vastavad materjalid
Loodan et ingleid saab meil olema palju!
Tervitades Maria
neljapäev, 8. oktoober 2009
Vallarahvas armastab hoidistamist
Vallarahvas armastab hoidistamist
Uue-Antsla rahvamajas oli möödunud pühapäeval Kogupere Mihklipäev ehk hoidistepäev, kus sai maitsta ja hinnata 57 erinevat keedist.
Soolaseid hoidiseid olid vallaelanikud toonud isegi veidi rohkem kui magusaid, eksootilisemast kraamist oli maitsmiseks väljas kolm sorti kohalikke viinamarju Urve Kaska ja Kalju Lusbo aiast. Proovida sai ka vanaemade tehtud marjanapse.
Et külastajad hindasid ka hoidiste välimust, olid paljude purkide peal uhked heegeldatud linikud. Vanaemade napsidel oli lausa mütsike peas ning etikett oli kopeeritud vanast kalendrist. Auhinnalistele kohtadele hääletas rahvas Veronika Kaseväli „Maiasmoka kurgid“, Tiiu Jõgiste pohla-pirnimoosi ja Evi Konnula marineeritud köögiviljad. Samuti said preemia Uhtjärve Krehvinid jõvikaviina ja suhkrus veeretatud jõhvikate eest.
Toodud oli ka vingema väljanägemisega köögivilju. Kurelauk Viivi oli kevadel Tsooru laadalt ostnud seitse kaalikataime ja peaaegu kõik olid kasvanud sama suureks kui siin näha olnud, üle 4,5 kg kaalunud juurikas. Ära märgiti veel Veronika Kaseväli põneva kujuga kurk ja kõrvits, Riinika Kübara 616 grammi kaalunud õun ja Silvi Paluoja päevalill.
Pärast hindamist oli hoidisteoksjon. Kui auhinnad hoidiste eest tulid valdavalt Urvaste kanti, siis oksjonil olid kõvemad pakkujad raudselt korraldajakülad. Viiekroonise alghinnaga hoidiste hinnaks kujunes keskmiselt 40-50 krooni, „Vanaema põsepuna“ läks aga maksma kaugelt üle saja krooni. 200 krooni eest sai kätte krehvinite Ess-soost korjatud kuremarjad hundijalavee ja uhke klaasmõõga sees.
Tarkust sai ilma rahata juurde Tiiu Jõgiste kokkupandud ravimtaimenäituselt, kus olid väljas kõik tervistava väega taimed, mis ta alates augustikuust metsast, niidult, enda ja naabrite aiast leidis. Õppida sai ka hapukapsa tegemist ja paberkorvi voltimist. Meisterdati veel kastanimunadest loomakesi, vahtralehtedest lilli ja maaliti vineeritükkidele pilte. Kõhutäiteks oli Nõiariigis keedetud supp.
Enne lahkumist said soovijad veel rohevahetuspunktist kaasa võtta meelepärase lilletaime. Vahetuseks seda just nimetada ei saa, aga küllap on seekordsetel saajatel juba tuleval aastal midagi vastu anda.
Hoidistepäev näitas taas, kui oluline on külade aktiivne seltsitegevus. Nõiariigi peakoka Anti Värtoni ideega ürituse korraldamiseks haakusid MTÜ Uue-Antsla eestvedajad Ellen Varov ja Varje Kukker. Tugevalt olid esindatud ka äsjaloodud MTÜd Uhtjärve Krehvinid ja Kaksküla.
Airi Hallik-Konnula
Pilte saab vaadata
http://fotoalbum.ee/photos/KristiinaKal/59683807
Uue-Antsla rahvamajas oli möödunud pühapäeval Kogupere Mihklipäev ehk hoidistepäev, kus sai maitsta ja hinnata 57 erinevat keedist.
Soolaseid hoidiseid olid vallaelanikud toonud isegi veidi rohkem kui magusaid, eksootilisemast kraamist oli maitsmiseks väljas kolm sorti kohalikke viinamarju Urve Kaska ja Kalju Lusbo aiast. Proovida sai ka vanaemade tehtud marjanapse.
Et külastajad hindasid ka hoidiste välimust, olid paljude purkide peal uhked heegeldatud linikud. Vanaemade napsidel oli lausa mütsike peas ning etikett oli kopeeritud vanast kalendrist. Auhinnalistele kohtadele hääletas rahvas Veronika Kaseväli „Maiasmoka kurgid“, Tiiu Jõgiste pohla-pirnimoosi ja Evi Konnula marineeritud köögiviljad. Samuti said preemia Uhtjärve Krehvinid jõvikaviina ja suhkrus veeretatud jõhvikate eest.
Toodud oli ka vingema väljanägemisega köögivilju. Kurelauk Viivi oli kevadel Tsooru laadalt ostnud seitse kaalikataime ja peaaegu kõik olid kasvanud sama suureks kui siin näha olnud, üle 4,5 kg kaalunud juurikas. Ära märgiti veel Veronika Kaseväli põneva kujuga kurk ja kõrvits, Riinika Kübara 616 grammi kaalunud õun ja Silvi Paluoja päevalill.
Pärast hindamist oli hoidisteoksjon. Kui auhinnad hoidiste eest tulid valdavalt Urvaste kanti, siis oksjonil olid kõvemad pakkujad raudselt korraldajakülad. Viiekroonise alghinnaga hoidiste hinnaks kujunes keskmiselt 40-50 krooni, „Vanaema põsepuna“ läks aga maksma kaugelt üle saja krooni. 200 krooni eest sai kätte krehvinite Ess-soost korjatud kuremarjad hundijalavee ja uhke klaasmõõga sees.
Tarkust sai ilma rahata juurde Tiiu Jõgiste kokkupandud ravimtaimenäituselt, kus olid väljas kõik tervistava väega taimed, mis ta alates augustikuust metsast, niidult, enda ja naabrite aiast leidis. Õppida sai ka hapukapsa tegemist ja paberkorvi voltimist. Meisterdati veel kastanimunadest loomakesi, vahtralehtedest lilli ja maaliti vineeritükkidele pilte. Kõhutäiteks oli Nõiariigis keedetud supp.
Enne lahkumist said soovijad veel rohevahetuspunktist kaasa võtta meelepärase lilletaime. Vahetuseks seda just nimetada ei saa, aga küllap on seekordsetel saajatel juba tuleval aastal midagi vastu anda.
Hoidistepäev näitas taas, kui oluline on külade aktiivne seltsitegevus. Nõiariigi peakoka Anti Värtoni ideega ürituse korraldamiseks haakusid MTÜ Uue-Antsla eestvedajad Ellen Varov ja Varje Kukker. Tugevalt olid esindatud ka äsjaloodud MTÜd Uhtjärve Krehvinid ja Kaksküla.
Airi Hallik-Konnula
Pilte saab vaadata
http://fotoalbum.ee/photos/KristiinaKal/59683807
esmaspäev, 24. august 2009
Heategevuspäev
Heategevuspäev Uue-Antslas:
Palju magusat ja mitusada meetrit sukkpükse
Suvepuhkuse lõpetuseks korraldas vastloodud MTÜ Uhtjärve Krehvinid Uue-Antsla pargis ja rahvamajas heategevuspäeva, et lapsed saaksid veel veidi lustida ja lapsevanemad koolivarustust hankida.
Hakatuseks koguneti rahvamajja, kus esikrehvinid Liina Tell ja Maria Vahtel tänasid suurt hulka toetajaid ja pärast seda sai vaadata Edgar Valteri loomingust inspireeritud näitemängu „Hea on teada“. Selle autor Riina Ermel oli ise laval Puukona, pokunukke liigutasid ja pokuhääli tegid Vaike Põldsepp ja Varje Kukker.
Õues seadsid Kätlin Aidla ja Karmen Kroonmäe samal ajal valmis pluusimaalingute tegemise laua, kus sai joonistada pilte õmblusfirma Serv-in-Tex annetatud riietele või valida kaunistamiseks sobiva pluusi kasutatud rõivaste kuhjadest. Lapsi jagus siia tükiks ajaks. Kõrval seisis teinegi pikk laud peamiselt magusate suupistetega, mis krehvinid selleks puhuks ise küpsetanud olid. Siin oli ka raha kogumise purk, kuhu igaüks vastavalt võimalusele annetusi teha võis. Kindel hind oli ainult loteriipiletil – 2 krooni. Võitudeks olid kasutatud, aga korralikud mänguasjad, mille seast omakorda lemmiku välja valida sai.
Kui paarikümmet korraldustöös osalenud krehvinit nimepidi üles lugeda ei jõuagi, siis alati lõbusas tujus notsu Birgit ja eesel Kristiina Uue-Antsla Noorteklubist tuleb kindlasti ära mainida. Nemad korraldasid lastele võistlusmänge ja jagasid auhindu. Kristiina jõudis peale selle veel hulga pilte klõpsutada. Batuudil hüppamise kõrval osutus üheks laste lemmikmänguks pärja viskamine loodetud auhinna suunas. Imelikul kombel ei jäänud ükski koht pärast täppisviset tühjaks, sest komme, mänguasju, Politseiameti poolt saadetud lastepäraseid CD-sid ja pildivihikuid jätkus kuni päeva lõpuni. Peaauhinnaks olnud lastešampusele aga sai pihta just sel päeval sünnipäeva tähistanud Reyla.
Koolilastele vajalikest esemetest oli jagus annetusena saadud värviraamatuid, hügieenitarbeid, rasvakriite ja muud kõigile soovijatele. Nõiariik üllatas suurte ja värvikirevate sukkpükste virnadega. „Sõbranna küsis ükskord, kas meie lapsel ei oleks sukkpükse vaja,“ rääkis Nõiariigi Maria. „Selgus, et Tallinnas oli üks pood tegevuse lõpetanud ja kui nad said teada, et meil selline heategevuspäev tuleb, saadeti meile tervelt kolm autotäit tasuta sukkpükse.“ Veel mitu inimest olid laialijagamiseks annetanud lasterõivaid ja mänguasju.
Tänavu juulis asutatud MTÜ Uhtjärve Krehvinid on oma nime saanud kunagise mõisaproua hüüdnime järgi, kes olnud lihtrahva seas hinnatud oma helduse poolest. Kõik tänased krehvinid on nooremapoolsed pereemad, kes heategevuspäevaks olid endale saanud ka oma vormi. Heategevuspäeva kavatsevad krehvinid muuta järjepidevaks ettevõtmiseks.
AIRI HALLIK-KONNULA
Palju magusat ja mitusada meetrit sukkpükse
Suvepuhkuse lõpetuseks korraldas vastloodud MTÜ Uhtjärve Krehvinid Uue-Antsla pargis ja rahvamajas heategevuspäeva, et lapsed saaksid veel veidi lustida ja lapsevanemad koolivarustust hankida.
Hakatuseks koguneti rahvamajja, kus esikrehvinid Liina Tell ja Maria Vahtel tänasid suurt hulka toetajaid ja pärast seda sai vaadata Edgar Valteri loomingust inspireeritud näitemängu „Hea on teada“. Selle autor Riina Ermel oli ise laval Puukona, pokunukke liigutasid ja pokuhääli tegid Vaike Põldsepp ja Varje Kukker.
Õues seadsid Kätlin Aidla ja Karmen Kroonmäe samal ajal valmis pluusimaalingute tegemise laua, kus sai joonistada pilte õmblusfirma Serv-in-Tex annetatud riietele või valida kaunistamiseks sobiva pluusi kasutatud rõivaste kuhjadest. Lapsi jagus siia tükiks ajaks. Kõrval seisis teinegi pikk laud peamiselt magusate suupistetega, mis krehvinid selleks puhuks ise küpsetanud olid. Siin oli ka raha kogumise purk, kuhu igaüks vastavalt võimalusele annetusi teha võis. Kindel hind oli ainult loteriipiletil – 2 krooni. Võitudeks olid kasutatud, aga korralikud mänguasjad, mille seast omakorda lemmiku välja valida sai.
Kui paarikümmet korraldustöös osalenud krehvinit nimepidi üles lugeda ei jõuagi, siis alati lõbusas tujus notsu Birgit ja eesel Kristiina Uue-Antsla Noorteklubist tuleb kindlasti ära mainida. Nemad korraldasid lastele võistlusmänge ja jagasid auhindu. Kristiina jõudis peale selle veel hulga pilte klõpsutada. Batuudil hüppamise kõrval osutus üheks laste lemmikmänguks pärja viskamine loodetud auhinna suunas. Imelikul kombel ei jäänud ükski koht pärast täppisviset tühjaks, sest komme, mänguasju, Politseiameti poolt saadetud lastepäraseid CD-sid ja pildivihikuid jätkus kuni päeva lõpuni. Peaauhinnaks olnud lastešampusele aga sai pihta just sel päeval sünnipäeva tähistanud Reyla.
Koolilastele vajalikest esemetest oli jagus annetusena saadud värviraamatuid, hügieenitarbeid, rasvakriite ja muud kõigile soovijatele. Nõiariik üllatas suurte ja värvikirevate sukkpükste virnadega. „Sõbranna küsis ükskord, kas meie lapsel ei oleks sukkpükse vaja,“ rääkis Nõiariigi Maria. „Selgus, et Tallinnas oli üks pood tegevuse lõpetanud ja kui nad said teada, et meil selline heategevuspäev tuleb, saadeti meile tervelt kolm autotäit tasuta sukkpükse.“ Veel mitu inimest olid laialijagamiseks annetanud lasterõivaid ja mänguasju.
Tänavu juulis asutatud MTÜ Uhtjärve Krehvinid on oma nime saanud kunagise mõisaproua hüüdnime järgi, kes olnud lihtrahva seas hinnatud oma helduse poolest. Kõik tänased krehvinid on nooremapoolsed pereemad, kes heategevuspäevaks olid endale saanud ka oma vormi. Heategevuspäeva kavatsevad krehvinid muuta järjepidevaks ettevõtmiseks.
AIRI HALLIK-KONNULA
pühapäev, 23. august 2009
teisipäev, 18. august 2009
Heategevuspäev leidis toetajaid!
Uue-Antsla pargis toimus 23.august Urvaste valla koolieelne heategevuspäev. Heategevuspäeva korraldamisega tegeles ligi 20 „Krehvinit“ (meie kandi naist) MTÜ-st Uhtjärve Krehvinid. Esimene kokkusaamine toimus kuu aja eest, peale seda saadi kokku veel kahel korral. Tehti plaane, jagati ülesandeid ja sorteeriti riideid. Pöördusime mitmete firmade poole, paludes abi maiustuste, pluuside ja –värvide jm. soetamisel. Mitmed kirjad jäid vastuseta, kuid mõned toetajad õnnestus leida.
Täname Teid heategevuspäeva toetamise eest: Urvaste Vallavalitsus, Serv-in-tex, Uhtjärve Ürgoru Nõiariik, Ayre Kütus, FIE Marika Tragel, Aivo Värton, Aare Vein ja Ökokeskus. Suured tänud kõikidele, kes tõid riideid ning mänguasju.
Maiustusi pakkusid meie enda liikmed, küpsetades kooke, suupisteid ja küpsiseid. Ka moosid ja mahlad võeti kodust kaasa. Tänud Teile tublid Krehvinid!
Täname Uue-Antsla Noorteklubi, kes viisid läbi mänge ja võistlusi! Täname Sind Riina Ermel vahva nukunäidendi eest!
Ka väikeste vahenditega on võimalik korraldada tore päev! Soovime ka edaspidi jätkata heategudega ja loodame leida palju uusi toetajaid.
Heategevuspäevast kirjutame pikemalt järgmises valla lehes.
Liina ja Maria
teisipäev, 21. juuli 2009
Nimelugu
Kuna Karl von Loewensternil polnud poega, pärandas ta Vana- ja Uue-Antsla mõisa oma tütrele Katarina Elisabet Nataliele, keda üldiselt tuntakse "krehvini" nime all. Ta elas 1795-1879 ja abiellus Saksamaal krahv August Karl Bosega, kes seekaudu sai Antsla mõisate omanikuks.
Vanarahvas ei jõua ära kiita krehvini kaastundlikku südant ja heategusid.
Kui karjalapsed krehvinit juba kaugelt näinud (sõitnud tavaliselt nelja hobusega, vahel valged, vahel võigud ees) jooknud kõik juurde. Ikka olnud tal kaasas korviga saiu, mida siis lastele loopinud. Rääkija ise viieaastasena saanud krehvinilt saia. (H. Hiller. V-A (27.)) Kel käed puhtad, andnud saia kätte, kel aga kärnas, visanud maha. Pole aga saiadest kõigile jätknud, siis jaganud kopikalisi vaskrahasid ja juuksepaelu, näinud aga mõnel karjusel raamatut, kohe andnud 5 kopikat. Heinalistest mööda sõites pole jäänud needki saiata. (M. Hank. V-A (17.), M. Hommik. V-A (28.)) Sügisel jaganud õunu. Vanameestele kinkinud lambanahku kasukaks. Kartulivõtmisel lasknud igale peremehele anda ½ toopi viina, rehepeksul kinkinud naistele rätikuid ja põlli. (A. Kallion. V-A (42.), V. Treumuth. V-A (153.)) Kord läinud rehele käetäie rätikutega. Üks naine jäänud ilma. Kutsunud siis mõisa ja andnud kämblalaiuse 3 küünra pikkuse siidipaela. (L. Treumuth. V-A (152.))
Köögi läve ees olnud mõisas alati kerjuseid, üks tulnud, teine läinud, ja nii kostnud hommikust õhtuni hale kerjalaul. Krehvin lasknud anda neile süüa ja jaganud riideid ja muud vajalist. (I. Krüüner. U-A (60.), K. Rätsepp. V-A (132.)) Ikka käinud krehvin teoliste juures kodus. Kellel söök olnud liiga kehv, lasknud kaks korda päevas anda mõisast süüa. Juhtunud mõnel õnnetus, et hobune lõpnud, andnud teise asemele. Saanud loomatoit enneaegu otsa, võtnud hobuse kuni kevadeni mõisa söömale. (A. Kallion. V-A (42.), A. Püvi. V-A (113.)) Päikese loodel lasknud lokku lüüa mõisas, et töölised ka puhata saaks, muidu kestnud töö teinekord hilja ööni. Ka saanud iga peremees krehvinilt tare jaoks akna, kuna varem selle aset täitnud pajalaud. (J. Joab. V-A (33.), J. Ruuder. U-A (128.)) Kord suure saju ajal näinud ta, kuidas naised, ise vööni vees, tõstnud linu leost välja. Kohe lasknud kütta mõisa rehe, kus töölised riideid saaks kuivatada, andnud lõunasöögi ja käskinud peale vihma tööd jätkata. Linade jaoks aga lasknud teha kastid, kuhu neid kuivalt laotud ja siis vesi peale lastud ja leost võtmisel jälle kuivaks lastud. Samal korral näinud krehvin puhmas rinnalast, kelle ema vihma eest sinna peitnud. Krehvin võtnud selle omale kasulapseks. Olla tahtnud teda koolitada, kuid "pea pole kannud". Mõne aasta eest alles surnud mees vaestemajas. (A. Särg. V-A (141.), J. Krüüner. U-A (60.)) Kord jälle läinud krehvin moonamajja. Lagi olnud aga katki ja liiv pudenenud talle peale. Juba teisel hommikul olnud mõisa puusepad kohal, et parandada. (L. Tee. U-A (145.))
Kui krehvin hõbepulmi pidanud, vaadanud Urvaste kirikuraamatust järele, kes temaga ühel päeval laulatatud, ja mõelnud igale neist kinkida ühe lehma neid selleks puhuks veel vanikutega ehtides. Leidnud selliseid üldse 5 paari. Kuid keegi kade olla kuulduse levitanud, et kes lehma vastu võtab, jääb igaveseks orjaks ja polegi keegi julgenud lehma võtta. Krahv vihastanud hirmsasti, olnud häbi teiste mõisnike ees ja lasknud tõrkujaile anda vitsu. (J. Hansi. V-A (19.))
Teatakse rääkida, nagu oleks krehvin kord Saksamaale sõites olnud merehädas. Liisk langenud temale. Palunud jumala keeli, et teda merre ei heidetaks ja lubanud kogu eluaja inimestele head teha. Meri vaikinudki ja krehvin täitnud ausalt lubaduse. (J. Urbanik. U-A (157.), A. Ablits. U-A (1.))
Kui krehvin Saksamaal surnud, käidud ratsa mõisast kogu valla rahvale sellest teatamas. Peremehi käsutatud kokku ja antud viina. (J. Hansi. V-A (19.))
Vanarahvas ei jõua ära kiita krehvini kaastundlikku südant ja heategusid.
Kui karjalapsed krehvinit juba kaugelt näinud (sõitnud tavaliselt nelja hobusega, vahel valged, vahel võigud ees) jooknud kõik juurde. Ikka olnud tal kaasas korviga saiu, mida siis lastele loopinud. Rääkija ise viieaastasena saanud krehvinilt saia. (H. Hiller. V-A (27.)) Kel käed puhtad, andnud saia kätte, kel aga kärnas, visanud maha. Pole aga saiadest kõigile jätknud, siis jaganud kopikalisi vaskrahasid ja juuksepaelu, näinud aga mõnel karjusel raamatut, kohe andnud 5 kopikat. Heinalistest mööda sõites pole jäänud needki saiata. (M. Hank. V-A (17.), M. Hommik. V-A (28.)) Sügisel jaganud õunu. Vanameestele kinkinud lambanahku kasukaks. Kartulivõtmisel lasknud igale peremehele anda ½ toopi viina, rehepeksul kinkinud naistele rätikuid ja põlli. (A. Kallion. V-A (42.), V. Treumuth. V-A (153.)) Kord läinud rehele käetäie rätikutega. Üks naine jäänud ilma. Kutsunud siis mõisa ja andnud kämblalaiuse 3 küünra pikkuse siidipaela. (L. Treumuth. V-A (152.))
Köögi läve ees olnud mõisas alati kerjuseid, üks tulnud, teine läinud, ja nii kostnud hommikust õhtuni hale kerjalaul. Krehvin lasknud anda neile süüa ja jaganud riideid ja muud vajalist. (I. Krüüner. U-A (60.), K. Rätsepp. V-A (132.)) Ikka käinud krehvin teoliste juures kodus. Kellel söök olnud liiga kehv, lasknud kaks korda päevas anda mõisast süüa. Juhtunud mõnel õnnetus, et hobune lõpnud, andnud teise asemele. Saanud loomatoit enneaegu otsa, võtnud hobuse kuni kevadeni mõisa söömale. (A. Kallion. V-A (42.), A. Püvi. V-A (113.)) Päikese loodel lasknud lokku lüüa mõisas, et töölised ka puhata saaks, muidu kestnud töö teinekord hilja ööni. Ka saanud iga peremees krehvinilt tare jaoks akna, kuna varem selle aset täitnud pajalaud. (J. Joab. V-A (33.), J. Ruuder. U-A (128.)) Kord suure saju ajal näinud ta, kuidas naised, ise vööni vees, tõstnud linu leost välja. Kohe lasknud kütta mõisa rehe, kus töölised riideid saaks kuivatada, andnud lõunasöögi ja käskinud peale vihma tööd jätkata. Linade jaoks aga lasknud teha kastid, kuhu neid kuivalt laotud ja siis vesi peale lastud ja leost võtmisel jälle kuivaks lastud. Samal korral näinud krehvin puhmas rinnalast, kelle ema vihma eest sinna peitnud. Krehvin võtnud selle omale kasulapseks. Olla tahtnud teda koolitada, kuid "pea pole kannud". Mõne aasta eest alles surnud mees vaestemajas. (A. Särg. V-A (141.), J. Krüüner. U-A (60.)) Kord jälle läinud krehvin moonamajja. Lagi olnud aga katki ja liiv pudenenud talle peale. Juba teisel hommikul olnud mõisa puusepad kohal, et parandada. (L. Tee. U-A (145.))
Kui krehvin hõbepulmi pidanud, vaadanud Urvaste kirikuraamatust järele, kes temaga ühel päeval laulatatud, ja mõelnud igale neist kinkida ühe lehma neid selleks puhuks veel vanikutega ehtides. Leidnud selliseid üldse 5 paari. Kuid keegi kade olla kuulduse levitanud, et kes lehma vastu võtab, jääb igaveseks orjaks ja polegi keegi julgenud lehma võtta. Krahv vihastanud hirmsasti, olnud häbi teiste mõisnike ees ja lasknud tõrkujaile anda vitsu. (J. Hansi. V-A (19.))
Teatakse rääkida, nagu oleks krehvin kord Saksamaale sõites olnud merehädas. Liisk langenud temale. Palunud jumala keeli, et teda merre ei heidetaks ja lubanud kogu eluaja inimestele head teha. Meri vaikinudki ja krehvin täitnud ausalt lubaduse. (J. Urbanik. U-A (157.), A. Ablits. U-A (1.))
Kui krehvin Saksamaal surnud, käidud ratsa mõisast kogu valla rahvale sellest teatamas. Peremehi käsutatud kokku ja antud viina. (J. Hansi. V-A (19.))