teisipäev, 15. aprill 2008

Kommide valmistamine 8.jaanuar

Magusad kommid ja värsked mõtted
8. jaanuari õhtu. Kella seitsmest puuduvad loetud minutid. Nõiariigi Suures saalis istub pikas lauarivis tosinkond nooremapoolset naist. Perenaine Maria Vahtel ja ürituse kaasorganiseerija Liina Tell tervitavad lahkel naeratusel uusi saabujaid. Ja saabujaid muudkui tuleb, kes ees-, kes tagauksest, kes üksi, kes kambakesi. Saabutakse Uue-Antslast, Kuldrest, Vaabinast, Antslast, Kassilt ja Koigult. Peagi on teinegi pikk lauarivi rahvasttäis – kokku 22 hinge – ja õhtu võib alata. Õhtu teema ja mõte peituvad lauses: „Valmistame magusaid šokolaadikomme ja mõtleme põnevaid tegemisi terveks uueks aastaks”.
Tervituse otsa otsustataksegi, et kuna kompvekkide meisterdamine võtab koos hanguda laskmisega aega, siis võikski kohe asja kallale asuda. Moodustuvad spontaansed kolme kuni nelja liikmelised grupid, iga grupp saab näppu oma maiuseretsepti. Nõiariigi peakokk Anti Värton jagab asjalikke näpunäiteid ja abistab, kus vaja. Suur saal ja köök täituvad uudishimuliku ja lõbusa jutuvadaga, naised ju omakeskis. Pealegi on see hea märk positiivsest algusest – rahvas tunneb end koduselt ja üksteisega suheldakse. Kui kommid külmas ja kook ahjus, kogunetakse taas suure laua taha. Ringikäivale paberilehele kantakse oma nimi, kontaktandmed ja hobid. Igaüks tutvustab end paari sõnaga: kes ta on, kus ta elab ja millega tegeleb või mida veel teha tahaks. Taaskohtumiste kuupäevaks lepitakse kokku iga kuu esimene teisipäev. Ühiselt proovitakse ajurünnakut ka järgmiste ettevõtmiste osas. Sünnivad ideed küünla- ja kevadkuuks.
Mitte ainult naistele Perega Kassi külas elav Merle Tombak, kes juhatab Sangaste kultuurimaja tööd, on julgelt nõus võtma enda ja oma abiliste kanda 5. veebruari vastlapäeva ürituse. Rahvuslikust traditsioonist kantud vastlakombestikku lubab Merle ilmtingimata tõelist hernesuppi ja luust valmistatud vurre. Samuti tuleb Merlelt mõte korrata juba möödunud kevadist üritust – minna üheskoos tervitama Paastumaarjapäeva päikesetõusu. Märtsi alguses lubasin tutvustada ekstaatilist viie-rütmi-tantsu, mis on suurepärane võimalus loominguliseks eneseväljenduseks – sätitud liikumist ja valesid samme ei ole, igaüks saab luua oma tantsu. Oli ideid ka muude tantsude, aeroobika, jooga, kosmeetika ja näitlemisegi osas, aga need mõtted vajavad veel seedimist ja paika loksumist. Kuidas kokkusaanud kamp end nimetama hakkab ja kui palju ja missuguses vanuselises või soolises koosseisus meid olema saab, näitab aeg. Ja kuigi esimesed mõtted on olnud kommilised ja tantsulised (mis meie kultuuriruumis seostuvad väärarusaamana pigem vaid naistega), ei ole eesmärgiks teha nendest kooskäimistest puhtalt naisteüritusi. (Ainult naiste päralt on plaanitud vaid Paastumaarjapäev kui traditsiooniline naistepüha). Oodatud on kõik kohaliku kandi tegusad inimesed, kel vajadus ja valmisolek oma argipäeva mitmekesistada.
Kui kätte on jõudnud õhtu kolmas osa, see kõige magusam, laseb Anti ringile martsipanist, šokolaadist, pähklitest ja küpsistest lõhnavad trühvlid ja koogi. Kõik isetehtud!
Ja kõik nagu päris!
Kell on üksteist läbi, kui viimased jutuajamised saavad selleks õhtuks kokku tõmmatud. Õues on hakanud lund sadama. Võru-Viljandi maanteel keerutab pinnatuisk erinevaid mustreid, looduse täiuslik vaatemäng. Just nagu saab panna ka erinevaid nägemusi üksteisega haakuma ja teineteist täiendama, et valmiks midagi, mis maailma piisakese paremaks muudaks. Ja sildu ehitaks, nii kohalike inimeste kui külade vahele.
Aitäh Liinale ja Mariale eestvedamise eest, aitäh Nõiariigi pererahva toetusele, aitäh kõigile, kes kokku tulid.
Uute kohtumiste, avastuste ja leidmisteni.
URSULA ZIMMERMANN

laupäev, 12. aprill 2008

Paastumaarjapäeva jutt

6.mai matkamas Uhtjärvel ja selle ümbruses

Kogunemine 6.mail kell 19.00 Urvaste kiriku parklas.
Matk algab Urvaste kiriku juurest ja lõpeb Nõiariigis.

Kiriku eest liigume edasi pastoraadi juurde, sealt läbi surnuaia kabelisse. Uhtjärve ääres on väike piknik.
Seal ootavad kanuud,süstad ja 2paati , oma eelistusest anna palun teada meilitsi 29.04
Kes soovib tulla vaid matkale kirikust laululavani anna ka endast teada
Mööda Uhtjärve sõites käime ohvrikivi ja-allika juures ning vanal linnusel
Matk lõpeb orienteeruvalt 22.00
Palume tulla 3-4 autoga.
Kiriku juurest toome autod nõiariiki, autojuhid tagasi matkale
Riietu vastavalt ilmale
Ootame registreerimist 29.aprillini ,et arvestada veesõidukite arvu ja toitlustusega
Kohtumiseni veel!

Liina,Jarnila ja Maria
info tel. 53332253 Maria

reede, 11. aprill 2008

TUME SOKOLAADIKOOK

300g jahu

250g tumetat sokolaadi

250g suhkrut

200g võid

200ml 10%-list rõõska koort

4 muna

1spl vanillisuhkrut

1tl küpsetuspulbrit

1/2tl soola

Vooderda laht käiv koogivorm küpsetuspaberiga nii et servad saakisid kaetud.

Sulata või ja sokolaad, lisa ühekaupa munad, samal ajal tainast pidevalt vahustades. Sega juurde suhkur ja rõõsk koor. Sega vanillisuhkur, jahu, sool, küpsetuspulber ning sõelu muna-sokolaadi segusse. Vala tainas vormi.

Küpseta 170-200*C juures 50-60 minutit.

KÜPSISE-SOKOLAADIKOMMID


200g valet sokolaadi

100g küpsise puru

100g hakitud metsapähkleid

Vana-Tallinn crame liköör (maitse järgi)

200g mõrusokolaadi

Sulata valge sokolaad, sega hulka küpsise puru, hakkitud pähklid. Tõsta lusika abil kuhjakesed küpsetuspaberile hanguma, sulata mõrusokolaad, kasta kuhjakesed sokolaadi ja tõsta küpsetuspaberile hanguma

MARTSIPANI PRALINEE


200g martsipani toormassi

250g rõõsk koort

400g valget meesokolaadi

Koor ja martsipan kuumutada 80* kuni tekib ühtlane mass. Lisada meesokolaadi nööbid ning lasta jahtuda külmikus 24h.

(segu valmistatud) J

Vormi kuulid, aseta küpsetuspaberile ja tõsta külmikusse hanguma. Seejärel kasta sulatatud maasika-sokolaadi, kaunista kookushelvestega. Aseta hanguma küpsetuspaberil külmikusse.

UHTI MAIUS

300g mandlilaaste

100g pähklilaaste

200g küpsisepuru

100g tuhksuhkrut

1spl cointreau likööri

100g valget sokolaadi

50g rõõsk koort

Rösti mandli-ja pähklilaastud ning purusta. Sega juurde küpsisepuru, tuhksuhkur ja liköör. Vajadusel lisa juurde likööri. Kuumuta valge sokolaad ja rõõsk koor. Sega massi hulka ettevaatlikult(mitte kõike korraga), et tekkiks mass, mida saab voolida kuuliks. Kasta kuulid tumeda sokolaadi sisse. Ja aseta küpsetuspaberile hanguma. Soovi kohaselt kaunista valge sokolaadiga.

PÄHKILMAIUS

100g mandlilaaste

100g kreeka pähkleid

100g pistaatsiapähkleid

100g pähkilpastat

200g valget sokolaadi

Sulata sokolaad ja jahuta. Sega kokku pähklipastaga. Rösti hakkitud pähklid ning sega kokku sokolaadi seguga. Tõsta küpsetuspaberile paraja suurusega kuhjad ning lase hanguda külmikus. Kaunista kakao või tuhksuhkruga.

NB! Pähkleid rösti pannil pidevalt segades, jälgi pähklite värvi, et need liiga tumedaks ei läheks.

JÕHVIKASÜDAMEGA MARTISPANITRÜHVLID

100g kuivtatud jõhvikaid

250g martsipani

200g piimasokolaadi

100g valget sokolaadi

Vormi jõhvika ümber martsipani kuulike ja vormi ümmarkuseks. Sulata piimasokolaad ja kasta martispanipallid ükshaaval sokolaadi sisse. Aseta trühvlid küpsetuspaberile hanguma. Kaunita riivitud või sulatatud valge sokolaadiga.

Trühvlid

AMARETTO-PRALINEED

150g rõõsk koort

200g suhkrut

50g amarettot(liköör)

200g glükoossiirupit

300g võid

400g tume sokolaadi

350g piimasokolaadi

800g martsipani toormassi

Koor, suhkur ja glükoossiirup kuumudada 80’ juurde. Lisada või ja tume sokolaad ning sulatada. Lisada amaretto.

Martsipani toormass rullida 5 ml paksuseks, asetada küpsetuspaberiga voodertatud plaadile. Kergelt vahtu hõõrutud trühvlimass peale hõõruda, siluda ja jahutada külmikus 24h.

Lõikada soovikohaselt tükkideks, katta tumeda sokolaadiga, kaunistada soovi kohaselt. J

Paastumaarjapäev

Paastumaarjapäeva eelne mõtisklus!

Sangaste valla naisperel on järjest rohkem võimalusi ennast teostada ja aktiivselt vaba aega veeta. Suure hoo ja mõnuga käivad naised rahva- ja kantritantsu ringis ja märtsi kuust on käivitunud veel kaks uut tantsuringi (kõhutants ja latiinoaeroobika) ning lähitulevikus on võimalus koos käima hakata käsitöö huvilistel.

Tore, et saab tegeleda uute ja huvitavate asjadega, kuid väga oluline meeles pidada ja meelde tuletada neid tegemisi ja tähtpäevi, mis on olnud meie esiemadele eluliselt olulised ja mis tänaseks päevaks pea täielikult unustuse hõlma vajunud.

Üks ja vaat, et kõige tähtsam naiste püha on olnud 25. märtsil paastumaarjapäev ehk maaema püha. Paljud teavad, et sel päeval süüakse ülapannikooke ja juuakse maarjapuna, kuid miks seda tehti ja mis selle päeva juurde veel kuulus, teavad veel ilmselt vanema põlvkonna naised. Loomulikult ei saa ega pea võtma kõike rituaale üheselt, sest tänapäeva naistel on lubatud igal ajal baare, kohvikuid külastada, kuid kunagi ammu oli selleks päevaks just paastumaarjapäev…

Paastumaarjapäev kui iidne maaema ja naistepüha algab hommikul päikese tervitamisega. Kui naised ehivad ennast sel päeval heledate riietega, siis puudele riputatakse värvilisi paelu, et looduski pidulikuma väljanägemise saaks.

Päikesetõusu hetke tunnistades on hea mõtiskleda igaviku ja taassünni mõtteid – kust me oleme tulnud ja kuhu jõuda tahame. On hea võimalus järgnevaks aastaks päikeselt tervist ja jõudu ammutada ja kasvõi sellest rõõmu tunda, et oled nii vara hommikul üles ärganud ja välja tulnud.

Puudele värvilisi linte sidudes saad endale meelde tuletada, et loodus on meie elu ühisosa ja peaks jääma ka edaspidi nii.

Pannkookide ja punase joogi juurde kuulub ikka naiste juttude rääkimine – põnev on kuulata jutte lapsepõlvest, esiemadest ja üleüldse naiseks olemisest. Ega jutu vestmine ei olegi nii kerge ülesanne – sest arvuti ja teleri ees oleme meie pidevalt kuulaja rollis – vähemaks jääb võimalusi enese väljenduseks.

Ja enne koduste toimetuste juurde asumist koos veel mõni vana laul laulda ja tants tantsida – ja ma luban, see päev on saanud rõõmsama ja sügavama värvi.

Kui mõni uudishimulik mees julgeb paastumaarjapäeval naiste seltskonda trügida, siis võtku kindlasti pudel punase joogiga kaasa, muidu läheb täbarasti…

Ilusat lähenevat paastumaarjapäeva kogu naissoole!

Merle Tombak

kultuurispetsialist